Ilmselt on tähelepanu vajadus sedavõrd suur, et sellest tuleb teha uudisnupp ajalehte. Olgem ausad, mitte keegi ei märkaks terve aasta jooksul kui saadaksime kõik 15 maavanemat palgata puhkusele ja nad ei ilmuks tööle. Mitte midagi ei juhtuks. Tegemist on täielikult sotsiaalsete töökohtadega erakondlastele.

Tallinna võimuliit Keskerakonna ja SDE vahel on püsinud aga laupäeval 16. oktoobril kaotas Jüri Pihl erakonna üldkogul esimehe koha Sven Mikserile ja on teatanud, et lahkub Tallinna abilinnapea kohalt.

Rakveres kukutati SDE linnapea ja asemele toodi Andres Jaadla.

Omavalitsustelt on eelarve kärpimistega ära võetud umbes 2 miljardit krooni.

Pärnu endine linnapea Mart Viisitamm ja abilinnapea Simmo Saar mõisteti märtsis osades süüdistustes õigeks, ainult ametialase info avalikustamise juhtum ootab kõrgema astme kohtu otsust.

104 Edgar Savisaar keskerakond.ee/savisaar – toimib

*104 Evelyn Sepp sisering.blogspot.com – toimib

*104 Jüri Ratas ratas.ee/index2.php?pid=1 – toimib

*104 Kadri Simson kadrisimson.blogspot.com – toimib

*104 Siiri Oviir siirioviir.ee – toimib

* Elektrooniline hääletamine valimised.ee valimised.ee – toimib

* EMSL: hea valimistava ngo.ee/27179 – toimib

*Kampaania: IRL irl.ee – toimib

* Kampaania: Keskerakond keskerakond.ee – toimib

* Kampaania: Rahvaliit erl.ee/index.php?id=820 – muutunud leht.

* Kampaania: SDP euroopa.sotsdem.ee – ei leitud, not found

* Kandidaat Tallinn Lasnamäe Leonid Mihhailov leonidmihhailov.eu – toimib

* Pärnu linn valimisliit Aus Pärnu ausparnu.ee – ei toimi, valge leht

* Pärnu linn valimiste leht Keskerakond parnukeskerakond.ee – ei toimi, teade ajutisest sulgemisest. Ilmselt on arve maksmata.

* Tallinna linna ajaleht Pealinn pealinn.ee – toimib

* 106 Kristiina Ojuland kristiinaojuland.ee – toimib

* EP Kampaania: Reformierakond ep2009.reform.ee – toimib

* Tallinna linn 7. juuni kohta tallinn.ee/valimised/g7046s44685 – muutunud

Tallinna Euroopa Parlamendi valimiste teemaline lehekülg on muutunud, seda on kolitud.

*

Samuti on suletud aadress 18oktoober.ee mis oli Nikolai Degtjarenko koduleht. Sellest võib ka aru saada, sest talle ei antud isegi võimalust Keskerakonna nimekirjas kandideerida.

domeen 18oktoober.ee ei leita

*

Regionaalminister Siim Kiisler esitles tänasel omavalitsuste liidu üldkoosolekul Võru ettevõtjat IRL-i kuuluvat Andres Kõivu.
Kõiv esines lühikese enesetutvustusega, misjärel koosoleku juht Tiit Tõnts andis saalile sõna küsimusteks. Ainus küsimus kõlas: «Kas olete Kristjan Võrnolt nõutud 5000-kroonise obroki juba kätte saanud?» Segasevõitu vastusest võis aru saada, et küsimus on IRL aukohtu otsustada. Rohkem küsimusi maavanema kandidaadile polnud.
Salajasel hääletusel toetas Andres Kõivu maavanemaks saamist 9, vastu oli 27 kohalviibijat.

http://www.tartupostimees.ee/?id=268952

Edasi otsustab küsimust vabariigi valitsus aga seal on ka eelnevalte kordadel jäetud omavalitsuste arvamus arvestamata ning ülekaalukate vastuhäälte kiuste ikkagi valitsusliidu erakondlane ametisse kinnitatud.

v
Received: from www.letterfly.eu (np-43-166.netpoint.ee [194.204.43.166])
by smtp1.letterfly.eu (Postfix) with ESMTP id 74D12F8231
for <

v

——– Original Message ——–

Hea Rakvere kodanik!

Kohalikel valimistel saad reaalselt mõjutada linnas toimuvat. Minu ettepanek on tõmmata koomale linna juhtimiskulusid, kaotades linnajuhtide autopargi ülalpidamise kodaniku arvel ning muutes volikogu esimehe ametikoha ühiskondlikuks auametiks. Nende sammudega säästaksime vähemalt miljoni aastas.

Vabanev raha oleks õiglane kasutada laiema ringi huvides, näiteks hakates tegema reaalseid samme selleks, et Rakverest saaks jalgrattalinn, sama mõnus, turvaline ja sõbralik linnaratturite jaoks nagu Kopenhaagen või Amsterdam.
Kandideerin SDE nimekirjas, mitteparteilasena. Tutvu seisukohtadega videopöördumist vaadates ja kodulehelt ning kui tunned, et asi puudutab, tule anna oma toetus valimistel!

Keegi pole seni neid küsimusi volikogus eriti üles tõstnud, anna mulle mandaat seda teha!
Vaata videopöördumist siit või klikates pildil:

Vaata intervjuud Inno ja Irja kohvikule siit või klikates pildil:

Kodulehe aadress on www.rakvereratas.webs.com

Valimispäev on 18. oktoobril.
E-hääletada saab www.valimised.ee aadressil ööpäevaringselt kuni 14. oktoobri kella 20.00-ni. Valimispäeval, 18. oktoobril, elektrooniliselt hääletada ei saa. Valimisjaoskonnas saab eelhääletada 12. kuni 14.10.

Minuga võid alati ka otse ühendust võtta ja oma mõtetest rääkida. Tule ka kohtumisele 10. ja 17. oktoobril Keskväljakule kell 11 kuni 13.

Lugupidamise ja sügiseste tervitustega

Marti Kuusik, NR. 135
tel 5153162
mkuusik@gmail.com

Kui Te ei soovi edaspidi meie pakkumisi, siis vajuta enda aadressi eemaldamiseks

v

MARTI KUUSIK sai 95 häält(oli varem tööl Hansapanga kohaliku kontori juhina) ja asendusliikmena koha Rakvere linna volikogus.

marti kuusik spam

v

Spam kirja saatmiseks kasutas letterfly.eu teenust.

Tartu maksis möödunud aastal palka järgnevat:

783 220,60 Reformierakonna abilinnapea Margus Hanson, linnas on 98 454 elanikku, seega 7,95 krooni iga tartlase kohta. (see peaks olema omavalitsuse palgarekord 2009. aastal)

757 989,45 Rahvaliidu abilinnapea Karin Jaanson, 7,69 krooni iga tartlase kohta.

701 205,60 Reformierakonna abilinnapea Jüri Sasi, 7,12 krooni iga tartlase kohta.

660 877,70 Reformierakonna linnapea Urmas Kruuse, 6,71 krooni iga tartlase kohta.

648 549,65 Keskerakonna abilinnapea Vladimir Šokman, 6,58 krooni iga tartlase kohta.

612 658,80 Reformierakond abilinnapea Väino Kull (kuni 5.11.2009), 6,22 krooni iga tartlase kohta.

Nagu sellest ülevaatest võis näha, siis Reformierakonna abilinnapeade palgakulu on suurem kui keskerakondlasel või rahvaliitlasel ja seejuures kriminaalkorras ametialase lohakuse eest karistatud (riigisaladusega dokumentide kaotamine) Margus Hanson, hüüdnimega Uh-huu (hüüdis sedasi NATO hävitaja õhu sissetõmbe düüsi) teenib 122 342,9 krooni rohkem kui linnapea. Loe lisaks 2006. Postimees: Margus Hanson jäi riigisaladuse kaotamises süüdi. Trahviks pidi ta maksma 97 500 krooni ja loobuma Riigikogu liikme kohast. Ilmselt see seletaks, miks tema kambakraatlikud sõbrad tekitasidki olukorra, kus abilinnapea positsioonil saad rohkem palka kui linnapea.

Ujutus on Tartu suurim tühi uudis

Vaatame sellest pressiteadete tegemist Tartu linnavalitsuse poolt. Pöörake tähelepanu sentimeetrites toodud vee tõusule.

Emajõgi jätkab tõusmist 15. aprill 2010 kell 11:09
Emajõgi on taas sentimeetri jagu kerkinud ja hakkab üle ujutama Supilinna kaldakindlustust.

Tartu jätkab võitlust üleujutusega 14. aprill 2010 kell 11:31
Tänaseks on Emajõe vesi taas 2,5 sentimeetri võrra kerkinud. Linna, päästekeskuse ja kaitseliidu ühine tegutsemine on hoidnud üleujutusaladel olukorra stabiilse.

Emajõgi jätkab tõusu 13. aprill 2010 kell 12:02
Täna hommikuks oli Emajõe veetase taas kahe sentimeetri võrra tõusnud ja ulatub nüüd 3,26 meetrit üle Tartu nullpunkti.

Emajõe veetaseme tõus jätkus 11. aprill 2010 kell 11:50
Emajõe veetase tõusis ööpäevaga taas 6 sentimeetri võrra. Linnavalitsus koos päästekeskusega tegeleb liigvee tekitatud probleemidega.

Emajõe veetõus hakkab raugema 10. aprill 2010 kell 12:20
Täna hommikuse seisuga oli Emajõe veetase tõusnud 4 sentimeetri võrra ulatudes 3,17 meetrini üle Tartu nullpunkti.

Tartu linn on valmis Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks 9. aprill 2010 kell 12:26
Täna kogunes linna kriisikomisjon, et arutada Tartu linna ja erinevate ametkondade valmisolekut Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks. Kui varem tõusis see 10 cm ööpäevas, siis tänaseks oli tõus poole väiksem – 5 cm, mis on ehk märk tõusu raugemisest. Lisainfo: linnapea Urmas Kruuse, tel 5627 9860; linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, tel 736 1125,

Tartu linn valmistub Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks 8. aprill 2010 kell 16:38
Täna hommikuse seisuga oli Emajõe veetase tõusnud 3,08 meetrit üle Tartu nullpunkti, mis on viimase 50 aasta kõrgemaid

Emajõe veetase on tõusmas 6. aprill 2010 kell 12:13
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on tänane Emajõe veeseis 2.90 meetrit.

Kõik need eelnevad olid Tartu linnavalitsuse pressiteated. Ühtegi vee teemalist ei jäänud välja. Seega võib öelda, et teemaks sai see 6. aprillil kui oli juba 2,90 meetril. Kui oli jõutud 3,17 meetrini, siis teatati tõusu raugemisest ja vaid 4 sentimeetrisest tõusust. Ometigi loeti selle järel 11. aprillil veel otsa 6 sentimeetrit, nädalavahetusel vee taset ei mõõdetud ja 13. aprillil oli see jõudnud 3,26 meetrini, seejärel 14. aprillil lisandus 2,5 sentimeetrit ja 15. aprillil veel 1 sentimeeter.

Kas ainult minule jääb selle eelneva põhjal mulje, et pressiteateid tehakse lihtsalt mingi masina poolt, sest mõistusega inimene ju ei kirjuta igal ennelõunal ligilähedaselt samal ajal, et näe veel tõusis 2 sentimeetrit ning jätab ütlemata, et see on mingi 0,61 protsendine muutus? Ometigi leian nende teadete juurest nime Helle Tolmoff ja ilmselt on siiski tegemist palgatud inimese ja mitte tsüklisse jooksnud rauaga.

Teine ja hoopis usutavam selgitus võib olla aga selline, et Reformierakond raporteerib oma linna elanikele, et nad siiski teevad midagi. Vähemalt on nad oma suuri palku väärt. Vaatasin just, et ükski teine omavalitsuse juht ei saanud möödunud aastal rohkem palka kui Margus Hanson. Seejuures sai linnapea Urmas Kruuse vaid mingi 7 tuhat krooni vähem kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Võrrelge linnade suurusi, seal on nelja kordne vahe!

1. 783 220,60 Reformierakonna abilinnapea Margus Hanson, linnas on 98 454 elanikku, seega 7,95 krooni iga tartlase kohta.
2. 757 989,45 Rahvaliidu abilinnapea Karin Jaanson, 7,69 krooni iga tartlase kohta.
3. 701 205,60 Reformierakonna abilinnapea Jüri Sasi, 7,12 krooni iga tartlase kohta.
4. 660 877,70 Reformierakonna linnapea Urmas Kruuse, 6,71 krooni iga tartlase kohta.
5. 648 549,65 Keskerakonna abilinnapea Vladimir Šokman, 6,58 krooni iga tartlase kohta.
6. 612 658,80 Reformierakond abilinnapea Väino Kull (kuni 5.11.2009), 6,22 krooni iga tartlase kohta.

Nagu sellest ülevaatest võis näha, siis Reformierakonna abilinnapeade palgakulu on suurem kui keskerakondlasel või rahvaliitlasel ja seejuures kriminaalkorras ametialase lohakuse eest karistatud (riigisaladusega dokumentide kaotamine) Margus Hanson, hüüdnimega Uh-huu (hüüdis sedasi NATO hävitaja õhu sissetõmbe düüsi) teenib 122 342,9 krooni rohkem kui linnapea. Loe lisaks 2006. Postimees: Margus Hanson jäi riigisaladuse kaotamises süüdi. Trahviks pidi ta maksma 97 500 krooni ja loobuma Riigikogu liikme kohast. Ilmselt see seletaks, miks tema kambakraatlikud sõbrad tekitasidki olukorra, kus abilinnapea positsioonil saad rohkem palka kui linnapea.

Eile õhtul esitles ETV Aktuaalne Kaamera Rahvaliidu poliitikute seast nende arvamusi, kes on vastu Karel Rüütli ja tema pooldajate suunale, mille eesmärgiks tundub olevat erakonna liitmine Sotsiaaldemokraatidega. Varem on Rahvaliit olnud konservatiivne erakond (“kaitse eesti krooni”) ja ilmselt see on järjekordne vaatus parempoolsete erakondade “jaga ja valitse” poliitikas. Selle eesmärgiks on vasakule kaldunud ja möödunud kevadel valitsuse reetnud SDE karistamine. Kui soovite, siis ka nende mürgitamine Rahvaliidu liikmetega. Ilmselt Keskerakond on nende seast mõistlikumad juba ära värvanud ja Karel Rüütli etendab käesoleval suvel 5 aasta tagust Keskerakonna kongressi ja sealset Jaan Kundla rolli. Nimelt 2005. toimus Keskerakonna kongress, kus Pensionäride ja perede erakond liitus Keskerakonnaga ja selle tookordne esimees Jaan Kundla andis sümboolselt üle paki üle tulijate allkirjadega. Kordan oma varem kirjutatut:

Osalesin tookord selle sündmuse juures delegaadina. Nägin, kuidas Kundla andis Rakvere Spordihallis pidulikult üle üsna paksu pataka liitumisavaldusi oma erakonna inimestelt, et need kantaks Keskerakonna ridadesse. Mäletan oma mõtet selle juures, et “nii näebki välja reeturlik juht,” kes müüs maha oma mõttekaaslased. Järnes Kadri Musta poolt liitumislepingu ette lugemine ja sealt jäi mulle meelde vaid 2 olulist asja. Esiteks olid kõik tingimused juba kokku lepitud ja kongressil jäi üle vaid see tagantjärgi kinnitada. See poleks väga erakordne ja sellega võiks ka leppida. Küll aga hakkas mulle vastu taoline punkt, mille järgi pensionäride erakonna esimees pidi saama Riigikogu valimiste nimekirjas koha esimese 15-ne hulgas. Jah, ma tean, et juudas oli jünger number 12 aga tunne oli täpselt samasugune. Need kaks asjaolu: liitumiskõneluste toimumine tagatubades ja Kundlale Riigikogu koha garanteerimine olidki need asjaolud, mis sundisid mind oma otsust langetama.

Hääletamine oli traditsiooniline ehk Enn Eesmaa pani hääletusele lepingu ja palus poolt olijatel sellest sedeli tõstmisega märku anda. Valimiskomisjonil oli üsna pikalt tööd, sest poolthäälte käsi oli kõik pingiread täis. Kui sellega oli valmis saadud, siis küsis Eesmaa rohkem moe pärast, et kas on vastu olijaid. Nüüd oli minu kord kätt tõsta. Heimar Lenk, vana korrespondent, tabas hetke ajaloolisuse muidugi ära ja klõpsis sellest hea hulga fotosid. Ma pole neid kahjuks tagantjärgi näinud ega veel vähem endale saanud. Kuid järgnev oli väga imelik. Nimelt ma olin 100 % kindel, et olin ainus vastu hääletaja, kuid ometigi ei saanud Tarmo Lausingu juhitud häälte lugemise komisjon tulemuse fikseerimisega esimesel korral hakkama ja palus liitumise vastu olijatel uuest käsi püsti tõsta. Ma olen käinud umbes tosinal Keskerakonna üritusel aga kunagi varem ei ole ma näinud, et hääletamist lastakse korrata, eriti veel olukorras kui visuaalselt on neid teise valikuga võrreldes erakordselt väha.

Nii pidigi Enn Eesmaa kordama, et kes on Pensionäride ja Perede erakonna ning Keskerakonna liitumise lepingule vastu, andku sellest uuesti märku käe tõstmisega. Teisel katsel said häälte lugejad tööga hakkama ja protokollist oli hiljem lugeda, et vastu hääletas 2 inimest. Ma olen 100 % kindel, et minu isikut kahekordistati, sest ilmselt oleks suhtarv 582 poolt ja 1 vastu tundunud imelikuna. Nii teatabki 21. augusti Ärileht, et Keskerakonna kongressil hääletas ühinemislepingu kinnitamise poolt 582 osalejat, 2 oli vastu ja 1 erapooletu.

Allikas: KOV.ee artikkel Jaan Kundla imbus kavalusega Keskerakonda

Me kõik teame, et Jaan Kundla osutus Riigikogus keskfraktsiooni nõrgimaks lüliks ja langes selle tõttu ka ajakirjanduse initseeritud rünnaku alla. Nimelt ta ütles omavahelises vestluses sõbralikuks peetud ajakirjanikule hinnangu oma üüriliste kohta aga ajakirjanik kasutas seda tsitaadina ning sellest puhkeski skandaal. Pean meenutama, et sõna värdjas tõi poliitiku sõnavarasse mitte 2008. jaanuaris Jaan Kundla, vaid 2005. aprillis Peep Aru ja Toomas Tein, kes kasutasid neid baaris VS neid korrale kutsuvate politseinike suhtes

Taltumise asemel hakkasid mehed politseinikke sõimama “miilitsateks”, “kuradi värdjateks” ja solvasid neid roppude sõnadega. Lisaks hooplesid nad endi riigikogulase staatusega, kuivõrd nad tundvat seetõttu politseijuht Robert Antropovit ja siseministrit.

12. aprill 2005 http://www.epl.ee/artikkel/289277

Kuid tagasi tulles Rahvaliidu saatuse juurde, siis ilmselt Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja nende punt võibki poliitikast eemale tõmbuda. Karel Rüütli saab 15. koha SDE Riigikogu valimiste nimekirjas. Tema kamraad Kajar Lember ilmselt ei saa midagi ja läheb ühiselamusse tagasi kartuleid praadima nagu me nägime teda 2007. Rahvaliidu reklaamklipis seda tegemas. Väga väike osa rahvaliidu liikmetest läheb üleüldse mõnda teise erakonda üle ja kõik alles jäänud parteid hoopis rõõmustavad, et said ühest konkurendist lahti.

Eestimaa Rohelised aga hääbuvad sisemiste vastuolude tõttu, sest nende ämmaemand Marek Strandberg ei andesta oma projektipartei teiste meeste tasku libisemist ja on valmis selleks isegi oma poliitilise poja tapma. Kahju ei sünni sellest projekti käivitanud parempoolsetele (IRL-ist), sest valitsusele toetuse andmisega on roheliste erakond oma missioon täitnud ja samuti ei nuta seda taga ükski teine konkurent. Nemad rajavad nüüd hoopis suurema õhinaga omale rohelisi kogusid ja toimkondi ja töörühmi. Vaid Peeter Jalakas võib tunda muret, et roheline erakond on kaaperdatud nende 2 Marek Strandbergi mahutusel tegutseva liikme poolt.

Mis puudutab mind, siis loodan jätkuvalt mõne uue poliitilise rühmituse tekkimisele ja olen valmis selles nii ajaliselt kui võimaluste piires ka kaasa lööma.

1. koht Reformierakond: Orm Valtson, Saue linnapea, 6000 elanikku, 2009. linnapea palk 741 013 krooni ehk 123 krooni iga sauelase kohta.

Reformikas Orm Valtson seisis oma hiigelsuure palga ja muu hulgas ka Saue armastamise eest.

Orm Valtson 2009. kohalike valimiste plakatil. Teda ei valitud tagasi. Foto valimised2009.wordpress.com

2. koht Keskerakond: Ain Kiviorg, Sillamäe linnapea, 15 852 elanikku (veebruar 2009), 2009. linnapea palk 673 939 krooni ehk 42,5 krooni iga sillamäelase kohta.

3. koht Reformierakond: Andres Jaadla, Rakvere linnapea, 16 913 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 716 767 krooni ehk 42,3 krooni iga rakverelase kohta.

4. koht Keskerakond: Jevgeni Solovjov, Kohtla-Järve linnapea, 41 992 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 662 233 krooni ehk 15,7 krooni iga kohtlajärvelase kohta.

5. koht Keskerakond: Mart Viisitamm, Pärnu linnapea, 43 437 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 720 696 krooni ehk 16,5 krooni iga pärnaka kohta.

6. koht Keskerakond: Edgar Savisaar, Tallinna linnapea, 403 501 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 668 200 krooni ehk 1,65 krooni iga tallinlase kohta.

Järgnevate linnapeade 2009. palgad ei ole veel avalikustatud.

X koht Reformierakond: Urmas Kruuse, Tartu linnapea, 98 454 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Keskerakond: Tarmo Tammiste, Narva linnapea, 65 706 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Reformierakond: Kalle Jents, Viljandi linnapea, 19 515 elanikku (1. jaanuar 2009)

Allikas linnapeade palkadest: http://www.virumaateataja.ee/?id=244774

Rakvere linnapea Rannar Vassiljevi koht ei ole teada aga teda kajastati 15 juhul ehk 32 korda vähem kui Tallinna linnapead. Arvestades linnade elanike suhtarvu peaks see olema üsna võrdne esindatus. Veebruari alguseks otsis Rakvere Linnavalitsus ka uut avalike suhete juhti. Ilmselt tahab Rannar Vassiljev SDE nimel tegutsedes saada laiemat kajastust ja otsiski siis uut töörügajat.

Rannar Vassiljev sde liige rakvere linnapea. Kaader: tema valimisreklaamist

Jääme olukorda jälgima.

Asjast kirjutas http://www.virumaateataja.ee/?id=233698

http://img48.imageshack.us/img48/2224/znf.jpg

Ma armastan rikkaid nolke, ärimeeste toetust, düsgraafiat ja tasulist kõrgharidust.

Samuti lokaalne koopia sellest pildist

Ma armastan ärimeest toetust ja tasulist kõrgharidust

*

Nimelt 2009. KOV ja Euroopa Parlamendi valimised said läbi ja masu ajal pole otstarbekas täiendavaid kulutusi teha. Eriti kui seda ei toetanud ei rahaliselt ega tekstiliselt ükski poliitiline jõud peale parteitu Virgo Kruve.

Leht saavutas Google page rank taseme 4/10

Muutmata aadressile viitavad veel mainimist väärivatest lehtedest

09 Oktoober 2009 [€] Propagandakunsti auhind

minut.ee 11. september, 2009 Kõlakas: botaanikaaia turundustibi Liis Lassi jaks rauges

http://www.punamust.org/forum/viewtopic.php?f=10&t=1774

E-riigi teaduspõhine juhtimine

See on alles algus…

666

*

Möödunud aasta valimisteks tehtud blogi oli huvitav aja sisustamise viis. Kui vaatan tänaseks kogunenud 103 tuhandet külastajate arvu, siis oli sellele ka huvilisi. Siiski ei näe ma põhjust 2010. ja järgnevatel aastatel selle domeeni eest kulutusi teha ja kolin kogu praeguse sisu ümber domeenile www.kov.ee.

Edaspidi jään ka sinna kirjutama kohaliku omavalitsuse teemadel, sest järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad juba aastal 2013.

Alates möödunud aasta jaanuari lõpust sai siis kirjutatud järgnevalt 837 postitut, need said 84 kommentaari

statistika valimised2009 artikleid

ja seda kõike loeti kokku 103 013 korda

statistika valimised2009.com kokku 103 tuhat lugemist

Seejuures tehti oktoobris 62 tuhat külastust.

statistika valimised2009.com kuude kaupa

Juunis Euroopa Parlamendi valimiste ajal aga 7800 lugemist.

Tänases Päevalehes oli selleks mõte järjekordselt muuta Riigikogu valimiste süsteemi, et ei korduks konservatiivide kaotus nagu oktoobris toimunud kohalikel valimistel. Toivo Klaar räägib isamaa algusaastate mõttest 1 mandaadiga ringkondadest ja tsiteerib Res Publica ideoloogi Rein Taagepera.

Teine mõte oli IRL-i siseminister Marko Pomerantsi mõte, et riik võiks hakata kulutama raha Ida-Virumaa muukeelsete elanike informeerimiseks. Marko Pomerants: loome Ida-Virumaale riikliku lehe.

Kas need 2 algatust tähendavad, et Isamaa ja Res Publica ajutrustis on valmimas plaan 2011. Riigikogu valimiste parema tulemuse saavutamiseks? Teatavasti 2007. tuli välja, et Isamaa pluss Res Publica ei andnud sama arvu parlamendi kohti ja nad kaotasid suurima fraktsiooni tiitli ning tubli 30 protsenti oma mandaatide arvust. Ilmselt on konservatiividel vaja saada ka mingid hääled Ida-Virumaalt ja selleks tehaksegi riiklik maksumaksja rahadega ajaleht, et ei korduks Tallinna fenomen ehk ülekaalukas toetus liberaalsele Keskerakonnale.

rahvaliidu valimiste kampaania leht suletud maksmata arve pärast

Tavaliselt suletakse leheküljed siis kui pikema aja jooksul on jäänud arve tasumata. Võimalik, et selline lakooniline tekst on olnud juba mitmeid kuid ja ma ei ole seda lihtsalt varem märganud. Lihtsalt Rahvaliidu kampaania lehte tabas samasugune ikaldus kui nende valimiste tulemust.

27.11.2009 Vikerraadio Uudis+ saade:
Taastusravi keskus Estonia vara omastamises kahtlustatav reformierakondlane Vello Järvesalu saab lepingu lõpetamise hüvituseks reformierakonna liikme Jane Mets poolt veel 784 000 krooni.

Toida reformierakonda ükskõik kui palju, ikka on täitmatu.

Meenutame uute parteide tulemist:

1999. Riigikogu valimistel oli selleks Eesti Reformierakond. Tema on ainsana jäänud püsima ka järgmiste valimiste järel ja isegi suurendanud oma positsiooni parlamendis.

2003. Riigikogu valimistel oli Vali kord (tähendas 1 kord valida saamist) ja Uus poliitika ehk Res Publica, mis pidas vastu 2 aastat valitsuses olemist ja selle järel liitus Isamaaliiduga ning kannab nüüd nime Isamaa ja Res Publica liit.

2007. Riigikogu valimistel oli uueks parteiks Marek Strandbergi näoga Eestimaa Rohelised. Esialgu saadi valitsusse puudli kohale palkamisega nõusse SDE kuid 2 aastat valitsuses olemist nakatasid nad reformitripperiga ja Riigikogus vähemusse jäänud valitsus ostab nüüd rohelistelt igaks olulisemaks hääletuseks lisahääli.

Eriti tähenduslikke märke Roheliste hääbumise kohta leiame aga nende üldkogu kirjeldustest. Kusjuures see Rapla saal oli sedavõrd tilluke, et isegi Keskerakonna Pärnu linna või Lasnamäe organisatsioonide koosolekutel on kohti vaja tunduvalt suuremale hulgale inimestele.

Kindel on vaid see, et erakonna senine mitteametlik liider Marek Strandberg sai lüüa, pääsedes uue juhatuse esialgsesse nimekirja alles eelviimasena. Mitmed Strandbergi toetajad jäid juhatuse nimekirjast üldse välja, selle asemel mahub esialgsesse nimekirja hulk uusi nimesid.

Roheliste erakonna pressi­esindaja jutust selgus, et mitmed neist võivad end juhatusest siiski taandada, kuna nad kandideerisid korraga erakonna eri kogudesse. Lõplik tõde peaks selguma paari nädala jooksul.

Rohelistele omase keerulise süsteemi järgi ei valita erakonna üldkogul partei esimeest. Sisuliselt sama rolli peaksid täitma kolm eestkõnelejat. Kes need on, pole samuti selge, nii nagu ei teata täpselt, kunas eestkõnelejad välja selgitatakse.

23. november 2009 EPL http://www.epl.ee/artikkel/483212

Sellest kirjeldusest saab selgeks, et erakondliku struktuurina on eestimaa Rohelised kaoses ja Mart Laari nõuniku ning rublamüügi osalise Marek Strandbergi rolliga erakonnas ei olda sugugi rahul.

Kirjutasin ka suvel Eestimaa Roheliste kaasamise ja valitsuse poliitika kohta, et rohelised puugid rahva rahakotis.

Eesti vajab loodust säästvaid poliitikaid ja algatusi aga selleks ei pea tegema eraldi erakonda. Looduse säilitamine ei saa olla ülesem inimeste vajadusest. Kui põlevkivi põletamisega võrreldes on tuumaenergia puhtam ja odavam, siis tuleb see jaam ka rajada, sest tuulikute või päikese paneelidega ei ole toime tulnud Eestis mitte ükski maja, rääkimata väiksemast asulast. Senikaua kui alternatiivse energia tootjate osa jääb alla 10 protsendi, ei ole nende olemas olul isegi mingit tähendust, sest füüsika seaduste tõttu läheb umbes 1/10 toodetud elektri energiast KADUMA ülekande liinides (elektritakistuse ületamise käigus tekkiva soojuse eraldumine õhku).

Marek Strandberg on ise rääkinud Narva soojusjaamade kohta, et sealsed protsessid on sedavõrd pika ajalise nihkega, et väljuva toodangu reguleerimine näites tuulegeneraatorite järgi ei olegi võimalik. Ta tõi näite, et kunagi ENSV ajal sattus sinna eksikombel põlevkivi asemel 2 ešeloni graniitkillustikku (2 x 40 vagunit, igaüks ca 40 tonni) ja need läksid ka kateldesse põletamiseks ja midagi ei märgatudki. Kui põlevkivi põletamise juurde sattub  3200 tonni mitte põlevat graniiti ja väljuva energia vähenemist ei märgata juhtpuldi näiturite pealt, siis võime vaid ette kujutada, kuivõrd tähtsusetu on tuulegeneraatorite roll. Muide, ükski generaator ei hakka iseseisvalt tuulest elektrit tootma vaid ka tema käitamiseks on vaja väikest voolu. Ma ei tea täpselt, kas see vool peab sinna lisanduma pidevalt kogu protsessi käigus või on seda vaja ainult käitamiseks aga igal juhul läheb seda tarbis.

Sellise asja seaduslikkuse või R-skeemi kohta esitati reformierakondlasest peaministrile ka arupärimine ja ta vastas sellele Riigikogu kõnepuldist.

Video: http://www.ap3.ee/article/2009/11/23/VIDEO_Ansip_annab_aru

ja üleskirjutus Riigikogu 23. novembri 2009 stenogrammist:

- – -

3.  15:28 Valimiskampaania rahastamisest

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 3. päevakorrapunkti juurde ja antud arupärimine on esitatud Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Valeri Korbi ja Heimar Lengi poolt oktoobrikuu 28. päeval 2009. aastal. Esitatud arupärimine on valimiskampaania rahastamise kohta number 336 ja vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Vastavalt erakonnaseaduse § 121, ei või erakonna vara ja vahendite allikaks olla juriidiliste isikute annetused. Samuti ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. 23. oktoobril ilmus ajalehes Äripäev artikkel, mis viitab, et Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni kuuluvad kaks Riigikogu liiget sattusid konflikti võlgade sissenõudjatega, kes viitavad oma nõuetes sellele, et Riigikogu valimiste eel tehtud reformierakondlaste kampaaniat on rahastatud varjatult ja seadust rikkudes. 27. oktoobril ilmnes uus juhtum, kus Euroopa Parlamendi saadiku reformierakondlase Kristina Ojulandi Riigikogu valimiste kampaaniakulude eest tasus tema nõuniku firma. Erakonnad peavad kuu aega pärast valimisi esitama Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskulude aruande ja samuti peavad aruande esitama poliitikud, kes lisaks teevad isiklikku kampaaniat. Kristina Ojuland enda kulutusi eraldi deklareerinud ei ole, mis tähendab, et kõik arved pidi maksma erakond. Erakonna aruannetes aga neid kulutusi ei kajastu. Seoses sellega ongi 14-l Riigikogu liikmel teile viis küsimust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Ma palun antud arupärimisele vastama Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi. Palun!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Küsimus: “Kas kirjeldatud juhtumi näol on tegemist erakonnaseadusest tuleneva annetuste registreerimise ja avalikkuse nõuete rikkumisega?”
Vastus: ei.
Küsimus. “Kas poliitikute varjatud rahastamise asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine pädevate uurimisorganite poolt?”
Vastus: Riigiprokuratuur koos Kaitsepolitseiametiga kontrollis meedias avaldatud informatsiooni. Jõuti järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud.
Küsimus. “Kuidas teie suhtute nimetatud juhtumisse ning millised on sanktsioonid seadust rikkunud poliitikute suhtes?”
Vastus. Minu mulje on, et kogu lugu on oma sisult tavaline eraõiguslik vaidlus osutatud teenuse eest esitatud arvete suuruse üle. Nagu ma juba mainisin, ühtegi seaduserikkumist tuvastatud ei ole. Kui on midagi nõuda ja nõuet suudetakse põhistada, siis aus inimene pöördugu kohtusse.
Küsimus. “Milliseid probleeme näete peaministrina erakondade rahastamise juures?”
Vastus. Erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja selgemaks muutmiseks on Justiitsministeerium koostanud ja saatnud kooskõlastusringile erakondade rahastamise seaduse eelnõu, mille valitsus loodab Riigikogule saata juba selle aasta jooksul. Eelnõus reguleeritakse sidusorganisatisoonid, täpsustatakse vastutust kandidaatide rahastamise reeglite rikkumise osas ning määratletakse erakondadele pidev tulude kontrollorgan. Lisaks on eelnõus palju täpsustusi praeguste seaduste kitsaskohtade osas, nii et loodan selle tempokat menetlust Riigikogus.
Küsimus. “Kas teie isiklikult olete kasutanud valimistel varjatud rahastamisskeemi?”
Vastus: ei. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Teile on ka vähemalt üks küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Vähem kui pooleteise aasta pärast on jällegi Riigikogu valimised, varsti algavad kampaaniad ja teie väidate, et kui ükskõik millise teise erakonna liige või teie erakonna liige talitab täpselt sama skeemi mööda mõnda oma valimisüritust korraldades, siis on kõik õige, kõik on aus, kõik on eetiline? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma nüüd ei tea, missugust skeemi te silmas peate! Põhiliselt käib praegu vaidlus teenuse ulatuse ja hinna osas ja see on eraõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Kui ühel poolel on võimalik oma nõuet põhistada ja teine pool siiski ei tunnista seda nõuet, siis vaidluse lahendamiseks Eestis on olemas kohus. Seda võib ka tulevikus ette tulla, et ei jõuta kokkuleppele, kui palju teenust osutati ja kui palju selle eest maksma peaks. Ei ole loomulik soovida seda, et keegi peaks deklareerima kulutusi, mida ta ise ei tunnista. Nii et sellist käitumist pean ma täiesti õiguspäraseks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud peaminister! Te siin eelmisele arupärimisele vastates väitsite, et suurt avalikku huvi omavates küsimustes on normaalne, kui Vabariigi Valitsuse liikmed on kursis prokuratuuri tegevusega. Antud juhtumi puhul prokuratuur sisuliselt paari tunniga viis väidetavalt läbi uurimise ja otsustas, et ei, selles küsimuses ei ole mitte midagi ebaseaduslikku, ja isegi menetlust ei alustanud. Kas te olete ka selle otsuse puhul küsitlenud peaprokuröri ja ta selgitas, mida ta täpselt läbi viis, milliseid toiminguid ja kuidas ta jõudis paari tunniga seisukohale, et mitte midagi halvasti lõhnavat selles loos ei ole.

Peaminister Andrus Ansip
Ei, ma ei ole rääkinud prokuröriga ja ma ei ole ka võimeline teile seletama seda, kui palju prokuratuuril juurdluseks, analüüsiks aega kulus. Kui teil on küsimusi, pöörduge otse vabariigi prokuröri poole. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma vastustes te siin viitasite, et tegemist on vaidlusega teenuse maksumuse või kulutuse suuruse üle. Aga tegelikult seaduse järgi ka üksikkandideerija peab, sõltumata suurusest, vastava aruande tegema, erakond. Küsimus oli ju selles, et näiteks Kristiina Ojuland ei ole üldse aruannet teinud, nagu ta poleks üldse kulutanud, ja ka erakond ei viita sellele kulutusele. Ehk suurema või vähema kulutuse üle siin vaidlus ei ole, siin on lihtsalt küsimus selles, et üldse on jäetud näitamata see kulutus, sõltumata tema suurusest, olgu ta suurem või väiksem. Kuidas seda kommenteerida?

Peaminister Andrus Ansip
Ja mida tema oleks pidanud siis deklareerima? Võtame analoogia. Berliini müüri langemise aastapäeva tähistamisel istusin Hans-Dietrich Genscheri ja Mihhail Gorbatšovi taga. Seoses Hans-Dietrich Genscheriga tuli mulle meelde üks ammu loetud lugu tema valimiskampaaniast. Ta kasutas suhteliselt ebatavalisi meetodeid. Ta helistas raadiosaadetesse, ütles oma nime all oma kommentaari, mis oli üldiselt üllatav. Aga ükskord otsustas ta minna ühe väga staažika ja auväärse tehasetöölise sünnipäevale. Minu arusaamise järgi oli seal sadu ja sadu inimesi, sellel sünnipäeval. Ta viibis seal sünnipäeval maksimaalselt 10 minutit, aga ometi ta pälvis tohutu meedia tähelepanu seal sünnipäeval käimisega ja loomulikult sünnipäevalapse, teeneka töötaja nimi jäi hoopis tagaplaanile. Ma olen päris veendunud selles, et nimetatud poliitik ei maksnud sentigi selle sünnipäeva korraldamise kuludest, ehkki sellest sünnipäeval käimisest objektiivselt võttes sai tema valimiskampaania üritus. Täpselt samamoodi olen ma veendunud selles, et näiteks Edgar Savisaar ei ole maksnud mitte sentigi kainestusmaja avapidustuste kuludest. Ometi, kainestusmaja avamisest, pidustustest õigemini sai meediasündmus ja Edgar Savisaare valimiskampaani osa. Iseenesest minu isiklik seisukoht on, et pigem on korruptiivne poliitiku poolt valijatel või potentsiaalsetel valijatel kõhu täissöötmine kampaaniakuludena või siis, hoidku taevas selle eest, alkohoolsete jookide pakkumine. Üritustel, mida korraldatakse kas sünnipäevadena, mingite muude avalike üritustena, poliitiku kohalviibimine oli, on ja jääb ka tulevikus aktsepteeritavaks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Mis te arvate, kas see temaatika oleks üldse üles tulnud, kui meil ei oleks majanduskriisi? Olete te selle üle mõelnud või, et kui majanduskriisi poleks olnud, siis ei oleks see temaatika üldse üles tõusnud? Ma mõtlen need konkreetsed asjad, millest on Äripäevas juttu olnud ja mis on siin…

Peaminister Andrus Ansip
Ühe ettevõtte pankrotti?

Lembit Kaljuvee
Jah!

Peaminister Andrus Ansip
Ma ei oska küll kommenteerida seda ettevõtet ja tema majandusseisu. See ettevõte ei ole olnud ärisuhetes Reformierakonnaga. Raske on minul kõrvaltvaatajana öelda, kas see ettevõte ilma majanduskriisita oleks ellu jäänud või oleks ta nii või naa juhtimisvigade tõttu lõpetanud pankrotiga. Olgu selleks ütlejaks pankrotihaldur, milles konkreetsed põhjused olid, et see ettevõte nii lõpetas, nagu tema lõpetamas on.

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud peaminister! Rohkem küsimusi ei ole, ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, sellega on antud arupärimisele vastatud ja kolmanda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

16. novembril selgitas minister Juhan Parts oma IRL-i kaaslaste soosimist Riigikogu infotunnis. Sellele viitas ka sama päeva EPL.

Keskerakonna juhatus arvas Olev Puldre erakonnast välja

Keskerakonna juhatus arvas erakonnast välja Rakveres Keskerakonna nimekirjas volikogusse kandideerinud ettevõtja Olev Puldre, kes rikkus jämedalt erakonna põhikirja nõudeid ning kahjustas erakonna mainet.

Rakverest riigikokku valitud Toomas Varek nimetas Puldre käitumist reeturlikuks.

„Kui inimene kandideerib erakonna nimekirjas ja sai nimekirja häältega, mitte otsemandaadiga, volikogusse, siis ei saa sellist käitumist pidada soliidseks, julgen öelda, et see on erakonna ja nimekirja reetmine,“ ütles Varek.

Puldre vahetas erakonda vahetult pärast Keskerakonna nimekirjas Rakvere volikokku valituks osutumist.

Keskerakonna pressiteade 10.11.2009

Hüüdjaks hääleks õiguse kõrbes jäi Meelis Mandel oma Vikerraadio kommentaariga:

Kui ma eelmisel nädalal kahe kaitsepolitsei kõrge ametnikuga kohtusin, et nende palvel vestelda reformierakondlastest Riigikogu liikmete Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi viimaste Riigikogu valimiste rahastamisest, tekkis mul kohtumise lõpus mulje, et tegelikult taheti teada, mis materjal Äripäeval käes on ja kuidas mitte uurimist algatada.

Enda sisetunne sai kinnitust, kui reedel teatas koos kapoga asja vaaginud riigiprokuratuur, et uurimise alustamiseks pole põhjust. Rahulikult lepiti Rahumägi ja Antropovi selgitustega ja ei uuritud asja sisuliselt, ei räägitud teiste asjaosalistega, ei püütudki dokumente leida. Jokk.
http://uudised.err.ee/index.php?06183359

Lisaks tuleb rõhutada, et Erisaate juht ja Eurovisioonil põhjalikult kõrbenud (tegi seal klaveri klimberdamise asemel sugutamise liigutusi ning pälvis euroopas hüüdnime piano fuckers of XXX) ning kunagi Riigikogus olnud Tarmo Leinatamm on siiani Reformierakonna liige.

Seega siis ära panemine maksumaksja raha eest! See milliseid teemasid käsitletakse Kanal 2 peal on osaliselt televaataja mõjutada, sest saab oma reklaami eelistustega ka saate vaadatavust vähendada aga ETV on reitingute suhtes täiesti tundetu.

Video on vaadatav youtube lehel:

29. oktoobri linnavolikogu istungil valiti volikogu esimees ja aseesimehed ning kuulati ära Pärnu Linnavalitsuse lahkumispalve.

Volikogu esimeheks valiti 29 poolthäälega Cardo Remmel, kes kandideeris valimistel Toomas Kivimägi Valmisliidus. Volikogu aseesimeesteks valiti 24 poolthäälega Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud Jüri Kask, 28 poolthäälega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Epp Klooster ning 29 poolthäälega Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Väino Hallikmägi.

Pärnu Linnavolikogu 33 liikmest osales istungil 30.

www.parnu.ee

Pevkuri teemaks oli tööpuuduse kasv ja selleks aastaks prognoosis ta kuni 100 000 registreeritud töötut ja järgmise aasta lõpuks kuni 120 000 töötut. Seega valimiste eelsel aastal kavatseb Reformierakonna minister oma valdkonnas suurendada vaid sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu. Tuleks ka rõhutada, et jutt käib registris olevatest ja abiraha saavatest aga mitte nendest, kellel on töötu abiraha saamise aeg otsa saanud.

Kultuuriminister suutis täpselt 9 minutit rääkida oma töölähetusest Saksamaale ja sealt jäid kõrvu märksõnad, et ta kohtub Berliini linna kultuuriministriga, siis veel kellegagi Deutche Wellest Eestist rääkivate materjalide meile näha toomiseks (teles ja internetis) ning kui aega leiab, siis läheb klassikaliste maalide galeriisse.

PILTUUDIS: Täna allkirjastati Tartu koalitsioonilepe
Täna kirjutasid Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Kruuse, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ja Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees Karin Jaanson Tartu raekoja saalis alla dokumendile “Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013″.

tartu.ee ja leping .doc failina

Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013

http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0ddc6c63534c1819c2256c4e003069d6/17ba6fb494f027dcc225765e004924ad/tekst/0.84?OpenElement&FieldElemFormat=jpg

Lähtudes 18. oktoobril 2009. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemustest Tartus, otsustasid Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, edaspidi Partnerid, ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel koostööks Tartu Linnavolikogus ja Linnavalitsuses ning moodustada võimuliidu ühiseks valitsemiseks Tartus aastatel 2009–2013.

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu valimisprogrammidele 18. oktoobri 2009. aasta Tartu Linnavolikogu valimisteks, Tartu linna arengukavadele ning varasemates osapoolte vahel sõlmitud koalitsioonilepingutes väljendatud suundumustele.

Paljude investeerimiskavade teostamine sõltub Euroopa Liidu, riigi ning linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe prioriteediks on kõigi tartlaste toimetulek ja heaolu ning avalike teenuste arendamine.

Linnajuhtimise põhimõtted

Ühendades endas traditsioonid ja pürgimuse modernsusele, toetuvad partnerid võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimises järgmistele väärtustele:

• Elukeskkonna järjekindel paremaks muutmine.
• Avatus. Linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.
• Osalus. Sotsiaalsete väärtuste ja ühiskonna sidususe olulisus. Linlaste vastutustunne kogukonna ees ja aktiivsus ühistegevuses.
• Innovatiivsus. Uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. Teadmistepõhisele majandusele üleminek, ettevõtlikkus ja majanduslik avatus.
• Säästlikkus. Kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus.
• Sünergia. Stimuleeritakse koostööd ja integreerivaid piiriüleseid ettevõtmisi.

Avatud valitsemine ja linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse

• Kaasame kõik volikogus esindatud poliitilised jõud linnaelu oluliste küsimuste aruteludesse juba otsustusprotsessi algfaasis.
• Anname kodanikualgatusele ja erinevatele kodanikuühendustele (sh linnaosade seltsid ning eriala- ja huviühingud) avaramad võimalused linna asjades kaasa rääkida ning oma loomingulist initsiatiivi rakendada. Langetame suurt avalikku huvi pakkuvaid otsuseid alles pärast nende põhjalikku läbiarutamist kodanikeühenduste ja piirkondlike seltsidega.
• Loome linlastele rohkem interaktiivseid võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste, sh planeeringute ettevalmistamisel, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke, veebifoorumeid, linna kodulehte ning teisi moodsaid suhtlusvahendeid.
• Delegeerime ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega kodanikuühendustele seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.
• Loome kõigile tartlastele mõeldud „Heade mõtete fondi”, millega toetame linlaste omaalgatuslikke projekte, kaasates seeläbi kolmanda sektori avaraid võimalusi.
• Lihtsustamaks tartlaste asjaajamist, arendame linna juhtimises „ühe akna teeninduse” põhimõtet (one-stop shop), mis tähendab, et võimalusel suhtleb linnakodanik asja-ajamistes vaid ühe ametnikuga ning muud protseduurid viiakse läbi linnavalitsusesiseselt.
• Suurendame muukeelse elanikkonna võimalusi nende aktiivseks tegevuseks eesti keele- ja kultuuriruumis.
• Jätkame noortevolikogu toetamist ning noorte esindajate kaasamist linna otsustusprotsessi.
• Koostöös ülikoolide ja mittetulundusühingutega alustame sallivuse tõstmise programmi, et Tartus tunneksid ennast turvaliselt kõik elanikud, hoolimata nende east, soost, rahvusest, nahavärvist jne.
• Koostame kodanikuühiskonna arendamise koostööleppe.

Tartu on teadmuslinn

Teadmuslinnana on Tartu rahvusvaheliselt mainekas ülikoolilinn, kus on kõik tingimused, et omandada mitmekülgseid, kvaliteetseid teadmisi ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusasutused on linna kõige suuremad tööandjad. Õppetöö kõrge kvaliteedi tagab lõimunud võrgustikupõhine haridussüsteem, millesse kuuluvad üld-, kutse- ja kõrgharidus.

• Lähtume hariduse arengukava läbivaatamisel muutuvatest demograafilistest oludest, kindlustades jätkuvalt kõrge hariduskvaliteedi ning hästi toimiva haridusvõrgustiku.
• Tagame Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel toimiva keskhariduse kättesaadavuse, kus saavad õppida Tartus töötavate välismaalaste lapsed ja teistes riikides oma haridusteed alustanud kooliealised tartlased.
• Kaasajastame kõik Tartu koolimajad ja varustame need vajalike infotehnoloogiliste lahendustega. Hõlbustame nii õpilaste kui ka õpetajate tööd ning alustame piltootprojekti digitaalse õpikeskkonna loomiseks.
• Korraldame õpetajatele vastavad koolitused, et nad kasutaksid ainetundides aktiivselt innovaatilisi lahendusi.
• Jätkame kuld- ja hõbemedaliga  gümnaasiumilõpetajate premeerimist ning tunnustame rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õppureid.
• Soodustame üldhariduskoolide, Kutsehariduskeskuse ning kõrgkoolide koostööd, et võimaldada õppuritel saada parim haridus.
• Viime lõpuni Tartu koolistaadionite korrastamise.
• Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Kaitseliiduga võimaldame õpilastele vabatahtliku riigikaitseõpetuse kursused.
• Toetame majandusõpet ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Tartu koolides
• Aitame kaasa riigiastustuste, sh Rahvusarhiivi ja Riigikohtu sobiva asukoha leidmisele.

Ülikoolilinn Tartu

• Teostame koostööprojekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning teiste kõrgkoolide, kultuuriasutuste ning erasektoriga, et ühiselt arendada Tartut  kõigis eluvaldkondades. Jätkuvalt kaasame ülikoolid linna sõlmprobleemidele lahenduste otsimisele ning linnaruumi planeerimisele.
• Toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning soodustame innovaatiliste ettevõtete teket ja arengut koostöös Tartu Teaduspargi ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
• Toetame Tartu  kõrgkoolide infrastruktuuri arendamist ning avatust linlastele.
• Toetame teadushuviliste õpilaste arengut ja korraldame teaduslaagreid.
• Loome koostöös Tartu ülikoolide ja ettevõtetega õuesõppe klassid.
• Jätkame Raefondi ja Joosep Tootsi Fondi preemiate ning stipendiumite maksmist Tartu ülikoolide tudengitele ja õppejõududele.
• Toetame rahvusvaheliste teaduskonverentside läbiviimist Tartus.
• Loome stipendiumi kraadiõppes tudeerivatele välistudengitele.
• Panustame Tartu kui rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkoha tuntuse suurendamisesse.

Tartu on ettevõtluslinn

Tartu ettevõtlus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ettevõtluse löögijõu moodustavad rahvusvahelistel turgudel edukad ettevõtted juhtivates majandusvaldkondades, mida toetab mitmekesine uus ja vana majandus. Kliendisõbralik ja keskkonda säästev tootearendus nii tootmises kui teeninduses tagab Tartu ettevõtjate edu.

• Kaasame ettevõtjad linna arengut puudutavate otsuste kujundamisse.
• Koostöös ülikoolide, Tartu Teaduspargi ja ettevõtetega soodustame innovatiivse ning teadusmahuka ettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist.
• Toetame Tartu Teadusparki Nanolabi hoone rajamist, luues sellega parimad võimalused Eestis tipptehnoloogiafirmade arenguks.
• Toetame Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust, mis elavdab uute kultuuri- ja loovtööstuse ettevõtete teket ja arengut.
• Väärtustame turismi kui suure potentsiaaliga ja tööhõivele olulist majandusharu.
• Julgustame ja nõustame inimesi ettevõtlusega alustama. Selleks jätkame Tartu ettevõtlusnädala ja ettevõtlusalaste koolituste korraldamist ning toetame Tartu Ärinõuandla ja Tartu Teaduspargi tegevust.
• Edendame koolides ettevõtluse aluste õpet, suurendades nii noorte tartlaste ettevõtlikkust ning valmisolekut oma äri alustamiseks.
• Koostöös riigiga jätkame koolitusprojekte, et tagada soovijatele vastavad oskused kiireks naasmiseks tööturule.
• Linna ettevõtluskonkursil väärtustame ka säästliku ja rohelise mõttelaadiga ettevõtjaid.
• Arendame Tartu Loomemajanduskeskust, korrastades hooned aadressil Kalevi tn 13, 15, 17.
• Toetame tootmise kiiret uuendamist, jätkates tööstusparkide paindlikku arendamist.
• Tagame koostöös ettevõtjatega neile vajaliku linna infrastrtuktuuri arengu.
• Tegutseme selle nimel, et Tartu oleks hea teenindusega linn.

Tartu on modernse elukeskkonnaga linn

Arendades Tartut „Targa linna“ põhimõttel, võttes kasutusele uudseid lahendusi linnaehituses ja -majanduses. Parendame linnas tehnilisi infrastruktuure, mis on ökonoomsed, jõuavad iga majapidamise ja ettevõtteni. Tõstame Tartu linnaruumi turvalisust ja miljööväärtuslikkust ning arendame ja kasutame seda jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkame Tartu integreerimist rahvusvahelisse transpordivõrku ja linna transpordikorralduse muutmist turvalisemaks, kliendi- ning keskkonnasõbralikumaks.

• Tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega, rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täituvust ning optimeerida liinivõrku. Kindlustame linnaliinide bussipeatused bussiootepaviljonide- või varikatustega.
• Koostöös naabervaldadega pikendame linnaliine ümbruskonna asumiteni. Usaldame piletimüügi ja liinide tellimise transpordikeskusesse, mille haldajaks on linn, ning korraldame hanked liinivedajatele. Vajadusel kaalume munitsipaaltranspordiettevõtte loomise otstarbekust.
• Teeme ettevalmistusi keskkonnasõbralike biogaasil sõitvate busside kasutuselevõtuks.
• Toetame jätkuvalt vanemate kui 65-aastaste inimeste tasuta bussisõitu.
• Meie strateegiliseks eesmärgiks on tihedam koostöö Tartu ümbruskonna valdadega.
• Toetame suurelamurajoonides parkimiskorralduse lahendamist ning haljastuse ja mänguväljakute rajamist. Toetame kortermajade energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu ning modernsete jäätmekogumisjaamade ehitamist. Peame tähtsaks korteriühistute hoovialade ja juurdepääsuteede kooskõlla viimist päästeameti vajadustega.
• Rajame jäätmekogumisjaama Turu tänavale.
• Toetame Tartu ühe olulisema värava, Tartu raudteejaama hoone valmimist.
• Alustame Idaringtee ja Ringteesilla ehitust.
• Tagame mugava liikumise Tartu kesklinna ning Tartu lennuvälja ja Tallinna Lennart Meri lennujaama vahel.
• Toetame kiire ning mugava rongiühenduse väljaarendamist Tartu-Tallinn ning Tartu-Valga-Riia liinil.
• Toetame keskkonnasäästlikku liiklemist, luues keskkonnasõbralikele liiklemisvahenditele Tartus spetsiaalsed parkimiskohad ja laadimispunktid ning tagame neile tasuta parkimise.
• Rajame koolide, ülikoolide, bussijaama ja raudteejaama juurde turvalised rattahoidlad.
• Jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist, kaasates selleks ka Tartut ümbritsevad naabervallad.
• Toome aktiivse elu Emajõele. Selleks kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et alustada aastal 2011 atraktiivse jõekeskuse, Lodjapargi ehitust. Toetame sõude- ja aerutamisspordi ning veemotospordi arendamist.
• Veesõidu hõlbustamiseks rajame Emajõele paadisadamaid ning toetame paaditankla valmimist.
• Puhastame Emajõe kaldad ning rajame kallastele mugavad piknikupaigad ja terrassid.
• Muudame Küüni tänava ja Kaubamaja esise haljasala peredele mõnusaks puhkealaks ning vabaõhuürituste toimumispaigaks.
• Laiendame traadita interneti leviala kogu kesklinna alale ning koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga ka kliinikumi hoonetes.
• Innustades tartlasi kaasa rääkima linna probleemide lahendamisele, tagame, et Tartu heakorratelefonile 1789 helistamisel on esimene kõneminut tasuta.
• Loome võimalused talutoodete turule Annelinnas.

Tartu on hooliv linn

Kõigil tartlastel peab olema võimalus elada väärikalt. Tartus on inimesest hooliv ja turvaline elukeskkond ning iga inimene vastutab oma tegevuse ja selle tagajärgede eest. Heal tasemel tervishoid ja ravi, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus ja tööhõive tagavad Tartu elanikele tervise hoidmise ja taastamise ning tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamise võimalused ning elukestva toimetuleku.

• Aastaks 2013 on igal Tartu lapsel lastehoiukoht. Toetame erasektori algatusi lastehoiuteenuste pakkumisel.
• Ehitame uued lasteaiad-koolid jt. ühiskondlikud hooned energiasäästlikkust silmas pidades. Sh võttes kasutusele päikeseenergia, õhksoojuse ning muud alternatiivsed soojusallikad.
• Toetame mängurühmade loomist kodustele väikelastele.
• Jätkame mänguväljakute rajamist, mille tulemusena on aastaks 2013 Tartu igas linnaosas lastele avatud mänguväljak.
• Jätkame sünnitoetuste maksmist.
• Kindlustame, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.
• Nõustame koole koolitoidu pakkumisel, jälgides, et koolitoit oleks tervislik, ning soodustame kodumaise mahetoidu pakkumist. Vaatame üle koolitoidu rahastussüsteemi, tagades, et kõik lapsed, sõltumata perekondlikust rahalisest seisust, saavad täisväärtuslikku koolitoitu. Linna panus koolitoidu rahastamisel ei vähene.
• Tervishoiu edasiseks süsteemseks arendamiseks töötame välja Tartu linna terviseprofiili.
• Toetame Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi valmimisel 2009–2013.
• Jätkame hooldusravi- ja hospiitsteenuse linnapoolset toetamist kliinikus.
• Loome koos riigiga võimalusi töötute ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks vastavalt nende võimetele.
• Laiendame pere-, majandus- ja finantsraskustesse sattunud tartlastele toimetuleku-nõustamise teenuseid, sh inimestele, kellel on probleemid kodulaenu tasumisega.
• Jätkame munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide teenuste arendamist ning pakkumist vähekindlustatud ja hättasattunud inimestele. Kavandame eakatele tartlastele mõeldud elamute ehitamise.
• Koostöös kolmanda sektoriga kasutame ära Euroopa Liidu võimalused pakkuda lapsega kodus olnud emadele täiendõppet, et nende tagasitulek tööturule oleks valutum.
• Jätkame Tšernobõlis teeninutele sotsiaalsete lisatagatiste pakkumist.
• Jätkame eakate päevakeskuste võrgustiku arendamist. Tõstame linnaasutuste, sh koolide osa piirkonna kogukondliku, sh huvitegevuse korraldamisel.
• Arendame edasi haigete, eakate ja puuetega inimeste koduhooldust, koduõendust ja eakate häirenupu teenust.
• Koostöös päevakeskustega jätkame toitlustusteenuse pakkumist eakatele.
• Töötute rakendamiseks jätkame avalike tööde rahastamist linnaeelarvest.
• Tagame pensionäridele ja vähekindlustatud peredele Anne saunas soodustuste programmi „Taskukohased neljapäevad”.
• Koostöös erivajadustega inimeste ühendustega jätkame vajalike teenuste arendamist ja osutamist.

• Linnaruumi planeerimisel, renoveerimisel ja kasutuslubade väljastamisel arvestame erivajadustega inimeste vajadustega.
• Toetame rahaliselt erivajadustega inimesi nende eluruumide kohandamisel tulenevalt puudest.
• Koostöös riigiga ehitame Käopesa Lastekodule peremajad.
• Jätkame Laste Turvakodu renoveerimist.
• Koostöös riigiga kavandame ja ehitame aktiviseerimis- ning rehabilitatsioonikeskuse kodututele ja töötutele.
• Alustame VTHK Nõlvaku tänava pansionaadile teise järgu ehitust.

Tartu on loov linn

Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn. Linn kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Eestis ainulaadne Tartu kultuurikeskkond tõmbab magnetina loovinimesi. Ergas kultuurielu kujundab professionaalsetele loojatele stimuleeriva ja soodsa tegevuspinnase. Linnavõim teadvustab endale ja linlastele kultuuri ning spordi väärtusi, investeerides kultuuri- ja spordialasesse tegevusse, organisatsioonidesse, infrastruktuuri ja koolitamisse.

• Eesti vanim teater Vanemuine koos kontserdimajaga on jätkuvalt linna üks kõige olulisemaid koostööpartnereid teatri- ja kontserdielu arendamisel. Toetame hoonete jätkuvat uuendamist ja blackbox’i rajamist. Tagame jätkuvalt eakatele ja lastele taskukohased võimalused väärtkultuuri nautimiseks.
• Toetame huvihariduse, sh tehnikaringide arengut eesmärgiga, et igal Tartu lapsel oleks võimalus osaleda huviharidusringide töös, olenemata tema perekonna majanduslikust seisundist.
• Jätkame noortekeskuste arendamist ning kaasates Euroopa Liidu vahendeid, ehitame valmis Anne Noortekeskuse uue hoone ning renoveerime Lille Maja. Jätkame noortekohviku toetamist.
• Lahendame Tartu I Muusikakooli ruumiprobleemid.
• Kavandame Euroopa Liidu vahenditega Lille mäele Tartu Keskkonnahariduse keskuse ökomaja.
• Toetame noortele suunatud kultuuriürituste, nagu tudengipäevade, festivalide ja klubiürituste läbiviimist Tartus. Oleme avatud uutele ja alternatiivsetele noorteüritustele ning algatustele
• Ehitame aastaks 2011 valmis ainulaadse Ahhaa teadus- ja  hariduskeskuse. Tagame koostöös ülikoolide ja riigiga Ahhaa keskuse jätkusuutliku arengu.
• Toetame 2014. aastal avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimist.
• Kaasates Euroopa Liidu vahendeid, toetame vanatehnika muuseumi arendamist.
• Toetame traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist nagu Hansapäevad, laulupidu, linnaosade päevad, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, Emajõe Festival jt.
• Riigiga koostöös viime lõpule Pauluse kiriku renoveerimistööd, sh 1000-kohalise kontserdisaali ehituse.
• Toetame alternatiivkultuuri tegevust Tartus, sh Kultuuritehase arendamist.
• Jätkame kesklinna kultuurikvartali väljaehitamist, uuendame 2011. aastaks Antoniuse õuele teise käsitöömaja ning viime lõpule Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehituse.
• Valmistame ette Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühise hoone ehitamist.
• Lisaks traditsioonilistele üritustele toome aastal 2011 Tartusse Euroopa suurima rahvatantsu ja rahvakunsti festivali Europeade.

Tervislikud eluviisid

• Arendame piki Emajõe kallast välja valgustatud tervisekoridori, mis kulgeb Tähtverest Ihasteni.
• Töötame selle nimel, et iga kodu lähedal oleks valgustatud terviserada.
• Aastal 2011 avame Tamme staadioni tribüünihoone, mis täiendab Tamme staadionit rahvusvahelisteks võistlusteks oluliste tribüünidega ning pakub ka siseruumides sportimisvõimalusi kogu linnarahvale.
• Valgustame täies ulatuses Tähtvere dendropargi suusarajad ning tagame kvaliteetsed sportimisvõimalused suusatajatele, jooksjatele, rattasõitjatele ja teiste alade harrastajatele.
• Koostöös Eesti Maaülikooliga arendame Tähtvere dendro- ja spordiparki.
• Koostöös erasektoriga loome võimalused Tartusse rannavõrkpalli ja rannajalgpalli sisehalli rajamiseks.
• Analüüsime ja korrigeerime Tartu spordijuhtimist ning rahastamist. Jätkame linna esindusklubide ning noorte andekate sportlaste ja tippsportlaste toetamist.
• Alates 2010. aasta kevadest algatame terviseliikumise ürituste sarja “Terve Tartu!”.
• Alustame Tartu jäähalli planeerimist.
• Panustame Aura veekeskuse arendamisse ja jätkame laste ujumisõpetust.
• Viime lõpule Tartu aerutajate ja sõudjate treeningbaasi rekonstrueerimistööd.
• Toetame Tartu nelikürituste jätkamist ning tähistame väärikalt Tartu Maratoni 50. aastapäeva.

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

• Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea koha ning kolme abilinnapea kohad ning linnavolikogu aseesimehe koha.
• Eesti Keskerakond täidab linnavolikogu esimehe koha ja  loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.
• Eestimaa Rahvaliit täidab loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eestimaa Rahvaliidu, Isamaa ja Res Publica Liidu, Erakonna Eestimaa Rohelised ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste Tartu programmidel ning Tartu linna arengustrateegial “Tartu 2030”.

Tartus, 29. oktoobril 2009. aastal

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees

Aadu Must, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Karin Jaanson, Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees

“Vallale on ehitushindade nii oluline kukkumine tõeliselt suur võit,” kinnitas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Tema sõnul rehkendas vald algselt koolimaja remondiks 38 miljonit, millele lisandunuks veel umbes neli miljonit ujula rekonstrueerimiseks. Nüüd õnnestub kõik tööd ära teha 25,4 miljoni krooniga.

Meie Maa 28. oktoober

“Loomulikult ei ole valimistel nn surnud hingedega manipuleerimine aktsepteeritav,” ütles Heiki Sibul. Samas ei saa aga vabariigi valimiskomisjon tema sõnul Maalehega nõustuda selles, et Alajõe vallavolikogu valimised tuleks tühistada.

“Puudujääke kehtivates seadustes saab parandada ainult seadusandlikul teel,” märkis Sibul, lisades, et rahvastiku arvestus ei kuulu vabariigi valimiskomisjoni pädevusse.

“Sellest hoolimata oleme analüüsinud ka teisi sarnaseid juhtumeid ning kavatseme teha ettepaneku muuta seadusi nõnda, et probleem saaks lahendatud,” ütles Sibul.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on probleem väga tõsine, kui rahvastikuregistri kannetega hakatakse valimistulemuste mõjutamise eesmärgil teadlikult manipuleerima.

“Selline olukord ei ole kindlasti kooskõlas Eesti põhiseadusega,” tunnistas ta.

Aas juhtis tähelepanu sellele, et kui isik on saanud kellegi poolt hääletamise eest hüvitist, on karistusseadustiku järgi tegu hääle ostmisega.

“Sissekirjutus on niisugusel juhul lihtsalt ettevalmistav samm selleks,” tõdes Aas. Samas saab tema sõnul hääle ostmist tõendada üksnes siis, kui hääle ostja või müüja selle üles tunnistab.

29. oktoober 2009 Maaleht

Ma olin natuke šokeeritud surma kummardamisest. Kuid teisalt, miks ka mitte, sest iga elatud päev on samm surmale lähemale.

Teeme siis kõrgelt tasustatud Euroopa Parlamendi liikme soovituse järgi:

Always look on the bright side of death ehk alati vaata surma helgemat poolt!

Ja siin on Indrek Tarand oma mõttega ka suuremal pildil:

Autori foto roti “ilusast surmast” Tallinna kõrvaltänavas Taasiseseisvumispäeval 20.08.2009 ja www.tarand.ee 29.10.2009

Nüüd on juunist Euroopa Parlamenti valitud Ivari Padar selgeks õppinud Brüsselis õige õllesordi valimise ja läheb veel pissivat koera otsima. Ilmselt on tema elu ainsaks väljakutseks veel reisimise jooksul pissipeatuste õigesti planeerimine, et joodud nisuõlu ikka õigel ajal välja tuleks. Selline on maamees, kes tahtis puskari ajamise seadustada Laari valitsuse ministrina ja Ansipi valitsusest lahkus pärast -15,1 % kvartaalse SKP languse tekitamises osalemist.

Ivari Padar euroopa parlamendi saadikuna on näinud ära pissiva poisi ja pissiva tüdruku aga mitte veel pissiva koera kuju. Foto 29.10.2009 Maaleht Virgo Kruve

Lisaks tuleb küsida reklaami kohta artikli keskel. Kas see Võro toidutööstus oli kuidagi artikli valmimise sponso või näiteks vastutav Ivari Padari paisunud vöökoha pärast? Igatahes ma tunneksin enda elu küll väga ebamugavalt kui suur kõht ei laseks toolil muudmoodi istuda kui selle seljaleenile nõjatudes. Muidugi kinga paelte sidumine oleks ka raskus aga seda võib harjutamise järel ka pimesi teha.

Üks on kindel, et nuuma sortsi palju jõuad, ikka jätab ta enne valimisi parempoolsed parteid hätta.