Päevaleht ründas Tallinna juhtivat Keskerakonda

Kohalike valimisteni on jäänud 194 päeva. Eesti Päevaleht luges ülesse meedias suureks puhutud linnavalitsuse vead:

1. Vaba ühiskonna päeva tähistamiseks raamatu kirjutamise toetamine. Tuleks meenutada, et Panovi vahistamisega oli seotud toonane Keskkriminaalpolitsei ja Andres Anvelt, kelle tegevus aitas võimule ja valitsuse moodustamiseni Res Publica ehk äraostmatute pundi.
2. Linn ei toetanud opositsioonis oleva sotsi Maimu Bergi mõtet, ristustada Tallinna ühistransport luuletustega. Tõenäoliselt oli see mõistlik otsus kui võtta arvesse Vikerraadios tehtavaid kirjanduse ülevaateid, mille on okupeerinud sotsid Peeter Helme ja Jürgen Rooste. Omamoodi piinliku kuulamise moodustasid alati paaris käinud Peeter Helme (endine SDE) ja Jürgen Rooste kirjanduslikud arvamused. 7. jaanuaril kuuldud arvustus Tarmo Tederi raamatule „12 jõulujuttu“ oli minu jaoks aasta esimene tulevastele jõuludele suunatud reklaam. Lapsik oli raamatu „Siil udus“ peale 4 minuti raiskamine. Peeter Sauter pole ka üleliia tuntud kirjanik. Kuu viimasel kolmapäeval ei saanud Jürgen Rooste paraku ise sõna võtta, sest juttu tuli tema enda koostatud raamatust. Jürgen Rooste kogumikule „Künnap, Rooste, Sinijärv,“ kulus ligi 6 minutit. Samuti on okupeeritud ETV luulesaade, mida toimetab ja Karl-Martin Sinijärv, samuti üks sotside luuletaja.
3. Linnas tänavavalgustuse kärpimise kritiseerimine. Jäetakse märkamata, et tegemist oli valitsuse poolse kärpimise tulemusega, kus omavalitsuse rahakotis toimus röövmõrv ebaõnnestunud sotside rahandusministri Ivari Padari vigade kinni mätsimiseks.
4. Alar Pink linnavalitsuse nõunikuna. Selle nimetamine aprilli naljaks oli tõepoolest asjakohane ja selle sisu jääb ka minule arusaamatuks. Alar on kindlasti tore inimene aga viigu hukatust mõnesse teise suurfirmasse!
5. Svetlana Melehhova ja Küllo Arjakase ametisse nimetamise kritiseerimine. Jäetakse tähelepanuta asjaolu, et kumbki neist peab täitma ametijuhendit ja EV seadusi ning ainuüksi poliitilise ilmavaate määratlemine ei saa olla töökoha saamise takistuseks. Eesti Põhiseaduse järgi on keelatud diskrimineerimine poliitilise kuuluvuse järgi ja ajakirjanike eetikakoodeks keelab samuti “poliitilise kuuluvuse rõhutamise” aga ilmselt pole Mari Kodres neist kumbagi lugenud. Ilmselt ei oodatagi Marilt mõtlemise võimet, peamine on all-linnale ära panna.
6. Tallinna laulu konkursi korraldamiseks 125 000 krooni. Kas Mari Kodres on kultuuri vastu?
7. Ametnikele seadusega lubatud 13. palga ja puhkusetoetust nimetatakse nüüd palgaralliks. Sellega naeruvääristatakse tegelikku mõistet, mis tähendab väga kiiret kasvu ega ole sugugi seadusest tulenev õigus. Selle järgi võib öelda, et Mari Kodres kasutas oma seadustes puuduvat keeldu olla loll kui kirjutas selle artikli.

http://www.epl.ee/artikkel/464603

Kuid mida arvas linn?

Linna enesehinnang

Es­malt kir­ju­tab lin­na­pea töövõitu­de sek­ka pea­lin­na esin­dusväl­ja­ku ehk Va­ba­du­se väl­ja­ku ehi­tustöö­de graa­fi­kus püsi­mi­se.

Järg­mi­se töövõidu­na mär­gib lin­na­pea Tal­lin­na hal­dus­re­for­mi, mil­le­ga kao­ta­ti lin­nao­sad. Sel­leks kor­ral­das linn veeb­rua­ri­kuus kol­mep­äe­va­se po­lee­mi­li­se rah­vahää­le­tu­se, mi­da var­ju­ta­sid kaht­lu­sed tu­le­mus­te õiguspä­ra­su­ses. Kui­gi vo­li­ko­gu ot­sus­tas lin­nao­sad kao­ta­da, lei­dis õigus­kants­ler Ind­rek Te­der, et lin­na­osa­de kao­ta­mi­ne on vas­tuo­lus põhi­sea­du­se­ga.

Kol­man­daks tõstab Sa­vi­saar esi­le 15. mail ava­ta­va Nõmme tu­ru uuen­da­mist. „Re­no­vee­ri­tud tu­rul ha­ka­tak­se kaup­le­ma sood­sa hin­na­ga kva­li­teet­se Ees­ti too­dan­gu­ga,” kin­ni­tab lin­na­pea. Täht-­saks peab Sa­vi­saar ka lin­na jät­ku­vat ka­na­li­see­ri­mist ning möö­du­nud nä­da­lal era­kor­ra­li­sel is­tun­gil nn abi­pa­ke­ti eelnõu esi­ta­mist.

Veel mär­gib lin­na­pea mu­po jõulist te­gut­se­mist tak­son­du­ses kor­ra maj­ja löö­mi­sel ja ren­di­kon­kurs­si kesk­lin­nas asu­va­te­le tak­so­pea­tus­te­le. Ren­di­kon­kurss val­lan­das tak­so­juh­ti­de ula­tus­li­ku pa­ha­mee­le ja nad ko­gu­sid üle 500 pro­tes­tiall­kir­ja. Har­ju maa­ko­hus an­dis õigu­se tak­so­juh­ti­de­le. Ko­hus on ku­ni as­jao­lu­de sel­gi­ta­mi­se­ni lin­na­va­lit­su­se ot­su­se tak­so­pea­tu­s­te ren­di­le and­mi­se koh­ta pea­ta­nud.

Kas panite tähele, et artiklis ei edastatud mitte linnapea algset teksti, vaid seda interpreteeriti? Seega ei ole lugejal mingit garantiid, et need olid tõepärased ja parimast tahtest lähtuvad tõlgendused. Maha päevalehe tsensuur!

Pealinna esindusväljaku ehitamine on graafikus. 3. aprill 2009, foto Virgo Kruve

Kestab Venemaa vihkamise nädal

9. märts oli Tallinna pommitamise aastapäev. Rentsli Reporter andis siis pikalt sõna monumentide vargale ja teisaldajale Jüri Liimile, et näidata natside okupeeritud Tallinna ründamist koletu kuriteona. Siis tõsteti ülesse našistide küberrünnakute teema. Eile aga õigustas haridusministr Tõnis Lukas ühe kooliõpilase kriitikat Venemaa siinse saatiku kohta. See viimane tundub eriti vastiku ässitamisena parempoolsete poliitikute poolt, sest koolipoiss ja diplomaat on ebaväärikas võitlus. Kui Eesti au vajab kaitsmist, siis Reformierakonnas on sageli sõna võtvad Raivo Järvi (esines pronksiööde ajal vene telejaama otsesaates) või Igor Gräzin ja IRLis Marko Mihkelson, kellele antakse pikki eetriaegu.

Selle märtsi pommitamise kuriteoks nimetamine oleks siis pädev kui sama hinnang antakse Hiroshima ja Nagasaki hävitamisele. Seal tapeti mõne sekundiga üle 120 000 tsiviilisiku ja ainsaks eesmärgiks oli tõestada maailmale uue USA relva purustusjõudu. Jaapan oli juba mitu kuud üritanud II maailmasõda lõpetada läbi alistumise kui see võeti vastu alles pärast seda kui relva purustavat jõudu oli demonstreeritud seltsimees Stalinile.