Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised peavad Riigikokku saama muidu nad hääbuvad

11 kuud enne valimisi on alanud paaniline parteide vaheline sagimine. Eesti kristlikud demokraadid ühinevad mingi teise erakonnaga. Rahvaliit ja SDE allkirjastasid ühiste kavatsuste paberi, et jõuda erakondade ühinemiseni. Eile tuli teade Eestimaa Roheliste viimase üldkoosoleku õigustühiseks kuulutamisest. Rahvaliit ja Rohelised on sisemiselt lõhki kistud, nende sisikond voolab välja ajakirjanike rõõmuhõisete saatel ja raipesööjad teistest parteidest valmistuvad korjuste tükikesi alla kugistama.

Eile õhtul esitles ETV Aktuaalne Kaamera Rahvaliidu poliitikute seast nende arvamusi, kes on vastu Karel Rüütli ja tema pooldajate suunale, mille eesmärgiks tundub olevat erakonna liitmine Sotsiaaldemokraatidega. Varem on Rahvaliit olnud konservatiivne erakond (“kaitse eesti krooni”) ja ilmselt see on järjekordne vaatus parempoolsete erakondade “jaga ja valitse” poliitikas. Selle eesmärgiks on vasakule kaldunud ja möödunud kevadel valitsuse reetnud SDE karistamine. Kui soovite, siis ka nende mürgitamine Rahvaliidu liikmetega. Ilmselt Keskerakond on nende seast mõistlikumad juba ära värvanud ja Karel Rüütli etendab käesoleval suvel 5 aasta tagust Keskerakonna kongressi ja sealset Jaan Kundla rolli. Nimelt 2005. toimus Keskerakonna kongress, kus Pensionäride ja perede erakond liitus Keskerakonnaga ja selle tookordne esimees Jaan Kundla andis sümboolselt üle paki üle tulijate allkirjadega. Kordan oma varem kirjutatut:

Osalesin tookord selle sündmuse juures delegaadina. Nägin, kuidas Kundla andis Rakvere Spordihallis pidulikult üle üsna paksu pataka liitumisavaldusi oma erakonna inimestelt, et need kantaks Keskerakonna ridadesse. Mäletan oma mõtet selle juures, et “nii näebki välja reeturlik juht,” kes müüs maha oma mõttekaaslased. Järnes Kadri Musta poolt liitumislepingu ette lugemine ja sealt jäi mulle meelde vaid 2 olulist asja. Esiteks olid kõik tingimused juba kokku lepitud ja kongressil jäi üle vaid see tagantjärgi kinnitada. See poleks väga erakordne ja sellega võiks ka leppida. Küll aga hakkas mulle vastu taoline punkt, mille järgi pensionäride erakonna esimees pidi saama Riigikogu valimiste nimekirjas koha esimese 15-ne hulgas. Jah, ma tean, et juudas oli jünger number 12 aga tunne oli täpselt samasugune. Need kaks asjaolu: liitumiskõneluste toimumine tagatubades ja Kundlale Riigikogu koha garanteerimine olidki need asjaolud, mis sundisid mind oma otsust langetama.

Hääletamine oli traditsiooniline ehk Enn Eesmaa pani hääletusele lepingu ja palus poolt olijatel sellest sedeli tõstmisega märku anda. Valimiskomisjonil oli üsna pikalt tööd, sest poolthäälte käsi oli kõik pingiread täis. Kui sellega oli valmis saadud, siis küsis Eesmaa rohkem moe pärast, et kas on vastu olijaid. Nüüd oli minu kord kätt tõsta. Heimar Lenk, vana korrespondent, tabas hetke ajaloolisuse muidugi ära ja klõpsis sellest hea hulga fotosid. Ma pole neid kahjuks tagantjärgi näinud ega veel vähem endale saanud. Kuid järgnev oli väga imelik. Nimelt ma olin 100 % kindel, et olin ainus vastu hääletaja, kuid ometigi ei saanud Tarmo Lausingu juhitud häälte lugemise komisjon tulemuse fikseerimisega esimesel korral hakkama ja palus liitumise vastu olijatel uuest käsi püsti tõsta. Ma olen käinud umbes tosinal Keskerakonna üritusel aga kunagi varem ei ole ma näinud, et hääletamist lastakse korrata, eriti veel olukorras kui visuaalselt on neid teise valikuga võrreldes erakordselt väha.

Nii pidigi Enn Eesmaa kordama, et kes on Pensionäride ja Perede erakonna ning Keskerakonna liitumise lepingule vastu, andku sellest uuesti märku käe tõstmisega. Teisel katsel said häälte lugejad tööga hakkama ja protokollist oli hiljem lugeda, et vastu hääletas 2 inimest. Ma olen 100 % kindel, et minu isikut kahekordistati, sest ilmselt oleks suhtarv 582 poolt ja 1 vastu tundunud imelikuna. Nii teatabki 21. augusti Ärileht, et Keskerakonna kongressil hääletas ühinemislepingu kinnitamise poolt 582 osalejat, 2 oli vastu ja 1 erapooletu.

Allikas: KOV.ee artikkel Jaan Kundla imbus kavalusega Keskerakonda

Me kõik teame, et Jaan Kundla osutus Riigikogus keskfraktsiooni nõrgimaks lüliks ja langes selle tõttu ka ajakirjanduse initseeritud rünnaku alla. Nimelt ta ütles omavahelises vestluses sõbralikuks peetud ajakirjanikule hinnangu oma üüriliste kohta aga ajakirjanik kasutas seda tsitaadina ning sellest puhkeski skandaal. Pean meenutama, et sõna värdjas tõi poliitiku sõnavarasse mitte 2008. jaanuaris Jaan Kundla, vaid 2005. aprillis Peep Aru ja Toomas Tein, kes kasutasid neid baaris VS neid korrale kutsuvate politseinike suhtes

Taltumise asemel hakkasid mehed politseinikke sõimama “miilitsateks”, “kuradi värdjateks” ja solvasid neid roppude sõnadega. Lisaks hooplesid nad endi riigikogulase staatusega, kuivõrd nad tundvat seetõttu politseijuht Robert Antropovit ja siseministrit.

12. aprill 2005 http://www.epl.ee/artikkel/289277

Kuid tagasi tulles Rahvaliidu saatuse juurde, siis ilmselt Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja nende punt võibki poliitikast eemale tõmbuda. Karel Rüütli saab 15. koha SDE Riigikogu valimiste nimekirjas. Tema kamraad Kajar Lember ilmselt ei saa midagi ja läheb ühiselamusse tagasi kartuleid praadima nagu me nägime teda 2007. Rahvaliidu reklaamklipis seda tegemas. Väga väike osa rahvaliidu liikmetest läheb üleüldse mõnda teise erakonda üle ja kõik alles jäänud parteid hoopis rõõmustavad, et said ühest konkurendist lahti.

Eestimaa Rohelised aga hääbuvad sisemiste vastuolude tõttu, sest nende ämmaemand Marek Strandberg ei andesta oma projektipartei teiste meeste tasku libisemist ja on valmis selleks isegi oma poliitilise poja tapma. Kahju ei sünni sellest projekti käivitanud parempoolsetele (IRL-ist), sest valitsusele toetuse andmisega on roheliste erakond oma missioon täitnud ja samuti ei nuta seda taga ükski teine konkurent. Nemad rajavad nüüd hoopis suurema õhinaga omale rohelisi kogusid ja toimkondi ja töörühmi. Vaid Peeter Jalakas võib tunda muret, et roheline erakond on kaaperdatud nende 2 Marek Strandbergi mahutusel tegutseva liikme poolt.

Mis puudutab mind, siis loodan jätkuvalt mõne uue poliitilise rühmituse tekkimisele ja olen valmis selles nii ajaliselt kui võimaluste piires ka kaasa lööma.

Eestimaa Roheliste kadumine erakondade hulgast

Kõigil viimastel Riigikogu valimistel on esile kerkinud mõni uus partei aga ainult 1 erand on neist ka püsima jäänud. Eestimaa Rohelised kukuvad ilmselt 2011. valimistel Riigikogust välja või peavad ühinema mõne teise erakonnaga.

Meenutame uute parteide tulemist:

1999. Riigikogu valimistel oli selleks Eesti Reformierakond. Tema on ainsana jäänud püsima ka järgmiste valimiste järel ja isegi suurendanud oma positsiooni parlamendis.

2003. Riigikogu valimistel oli Vali kord (tähendas 1 kord valida saamist) ja Uus poliitika ehk Res Publica, mis pidas vastu 2 aastat valitsuses olemist ja selle järel liitus Isamaaliiduga ning kannab nüüd nime Isamaa ja Res Publica liit.

2007. Riigikogu valimistel oli uueks parteiks Marek Strandbergi näoga Eestimaa Rohelised. Esialgu saadi valitsusse puudli kohale palkamisega nõusse SDE kuid 2 aastat valitsuses olemist nakatasid nad reformitripperiga ja Riigikogus vähemusse jäänud valitsus ostab nüüd rohelistelt igaks olulisemaks hääletuseks lisahääli.

Eriti tähenduslikke märke Roheliste hääbumise kohta leiame aga nende üldkogu kirjeldustest. Kusjuures see Rapla saal oli sedavõrd tilluke, et isegi Keskerakonna Pärnu linna või Lasnamäe organisatsioonide koosolekutel on kohti vaja tunduvalt suuremale hulgale inimestele.

Kindel on vaid see, et erakonna senine mitteametlik liider Marek Strandberg sai lüüa, pääsedes uue juhatuse esialgsesse nimekirja alles eelviimasena. Mitmed Strandbergi toetajad jäid juhatuse nimekirjast üldse välja, selle asemel mahub esialgsesse nimekirja hulk uusi nimesid.

Roheliste erakonna pressi­esindaja jutust selgus, et mitmed neist võivad end juhatusest siiski taandada, kuna nad kandideerisid korraga erakonna eri kogudesse. Lõplik tõde peaks selguma paari nädala jooksul.

Rohelistele omase keerulise süsteemi järgi ei valita erakonna üldkogul partei esimeest. Sisuliselt sama rolli peaksid täitma kolm eestkõnelejat. Kes need on, pole samuti selge, nii nagu ei teata täpselt, kunas eestkõnelejad välja selgitatakse.

23. november 2009 EPL http://www.epl.ee/artikkel/483212

Sellest kirjeldusest saab selgeks, et erakondliku struktuurina on eestimaa Rohelised kaoses ja Mart Laari nõuniku ning rublamüügi osalise Marek Strandbergi rolliga erakonnas ei olda sugugi rahul.

Kirjutasin ka suvel Eestimaa Roheliste kaasamise ja valitsuse poliitika kohta, et rohelised puugid rahva rahakotis.

Eesti vajab loodust säästvaid poliitikaid ja algatusi aga selleks ei pea tegema eraldi erakonda. Looduse säilitamine ei saa olla ülesem inimeste vajadusest. Kui põlevkivi põletamisega võrreldes on tuumaenergia puhtam ja odavam, siis tuleb see jaam ka rajada, sest tuulikute või päikese paneelidega ei ole toime tulnud Eestis mitte ükski maja, rääkimata väiksemast asulast. Senikaua kui alternatiivse energia tootjate osa jääb alla 10 protsendi, ei ole nende olemas olul isegi mingit tähendust, sest füüsika seaduste tõttu läheb umbes 1/10 toodetud elektri energiast KADUMA ülekande liinides (elektritakistuse ületamise käigus tekkiva soojuse eraldumine õhku).

Marek Strandberg on ise rääkinud Narva soojusjaamade kohta, et sealsed protsessid on sedavõrd pika ajalise nihkega, et väljuva toodangu reguleerimine näites tuulegeneraatorite järgi ei olegi võimalik. Ta tõi näite, et kunagi ENSV ajal sattus sinna eksikombel põlevkivi asemel 2 ešeloni graniitkillustikku (2 x 40 vagunit, igaüks ca 40 tonni) ja need läksid ka kateldesse põletamiseks ja midagi ei märgatudki. Kui põlevkivi põletamise juurde sattub  3200 tonni mitte põlevat graniiti ja väljuva energia vähenemist ei märgata juhtpuldi näiturite pealt, siis võime vaid ette kujutada, kuivõrd tähtsusetu on tuulegeneraatorite roll. Muide, ükski generaator ei hakka iseseisvalt tuulest elektrit tootma vaid ka tema käitamiseks on vaja väikest voolu. Ma ei tea täpselt, kas see vool peab sinna lisanduma pidevalt kogu protsessi käigus või on seda vaja ainult käitamiseks aga igal juhul läheb seda tarbis.

Eestimaa Rohelised:välireklaam on keelatud aga mitte meile

Roheliste puukide partei, kes imesid riigieelarvest välja 500 miljonit energiasäästu programmile ja vastutasuks toetasid käibemaksu tõstmist 2 % ulatuses (18lt 20le) kõigile kaupade ja teenustele alates 1 juuli 2009 on asunud kompama välireklaami keelu piire.

Tallinnas on neil plakatid, Rakvere linnas roheline jalgratas. See on roheline ja ees ning taga on osaliselt ära tuntav logo. See umbrohu võilille seemnete keskmine osa on natuke kinni kaetud.

roheline ratas ja kohuke kampaania materjal 16. oktoober 2009 foto Virgo Kruve

See ratas oli aheldatud ketiga Rakvere linna kesklinna ja promenaadi otsa (endise turuhoone nurgale, Tsentrumi keskuse lähedale).

Lisame siia foto Tartust, kus analoogset ratast kasutati välireklaami tegemiseks septembri alguses kui välireklaam oli veel lubatud.

kohalikud valimised reklaam rohelised jalgratas tartu linn. Foto valimised2009.com

Kusjuures see rakvere ratas on isegi ilusam. Kuidagi moekam. Ainult see nahast sadul näitab, et loomadest rohelised ei hooli, tõmbavad neil naha üle kõrvade ja oma istumise alla.

Eestimaa Rohelised erakonna inimesed häbenevad oma parteid: Ivo-Hannes Lehtsalu

Üsna tähendusrikas, et erakond Eestimaa Rohelised teeb küll televisioonis reklaami aga nad ei ole suutnud internetis oma kodulehele isegi kandidaatide nimekirju ülesse panna. Kontrollisin Lääne- ja Ida-Virumaa, Jõgeva, Järva ja Raplamaad.

Näide Jõgevalt Ivo-Hannes Lehtsalu

Roheliste erakond Ivo Hannes Lehtsalu kandideerib SDE nimekirjas

ja erakonna Eestimaa Rohelised omab registri järgi liiget Ivo-Hannes Lehtsalu

Roheliste erakond Ivo-Hannes Lehtsalu register erakond

ja kodulehel kampaania.erakond.ee Roheliste Erakond ivo-hannes lehtsalu lehel

Roheliste Erakond ivo-hannes lehtsalu lehel kampaania.erakond.ee pilt

Kokkuvõttes siis on Eestimaa Rohelised kampaania leht kandidaatidest ja materjalidest väga tühi. Nende väheste seas leiduba aga teiste erakondade nimekirjas kandideerijaid Ivo-Hannes Lehtsalu.

Rakvere Roheliste esinumber Allan Jaakus kasutab tööautot valimiste kampaanias

Keskerakonna inimeste ajaleht Rakvere Teataja annab teada, et Eestimaa Roheliste nimekirja esinumber Rakvere linnas Allan Jaakus sõidab ringi linnavalitsuse autoga ja on sellele riputanud ka oma valimisreklaami.

Üsna silmakirjalik, kasutada saastavat autot taolises väikses linnas kui Rakvere. Nimelt Mihkel Juhkami (IRL) volikogu esimehena avaldas Jõhvis toimunud valimiste debatil arvamust, et Rakveres on kõik sedavõrd lähedal, et ei olekski vaja mingisugust ühistransporti. Talle sekundeeris ka reformikas Andres Jaadla. Ilmselt selle pärast, et kumbki ei teadnud ühistranspordi pileti hinta ja pakkusid seda huupi. Tegelikult 9 eelmüügist või 10 krooni bussist ostes.

rakvere roheliste linnapea allan jaakus valimiste auto. Ajalehe Rakvere Teataja lk 8 foto Virgo Kruve

Mulle meeldis Tartus roheliste lähenemine. Siis oli veel välireklaam lubatud aga ilmselt ei võtaks ka politsei midagi nüüd ette, sest tegemist on isikliku liiklusvahendiga:

kohalikud valimised reklaam rohelised jalgratas tartu linn. Foto valimised2009.com

Kui sealt kaotada nüüd erakonna logo, siis saaks sellega ka väga uhkelt kampaaniat teha, sest seaduses sätestatud välireklaami keelu vastu ei olda eksitud.

Marek Strandberg on nüüd lehmade kaitsjaks hakanud

Praeguse valitsusliidu salarelv Riigikogus ehk Eestimaa Rohelised on oma eestkõneleja Marek Strandbergi suu läbi jälle arvamust avaldanud:

Roheliste erakonna eestkõneleja Marek Strandberg ütleb Äripäevale, et Eesti põllumeestel on viimane aeg emotsioonid ning naabrile ärategemise soov unustada ja püüelda samuti paljudes Euroopa riikides vägagi levinud ühistulise põllumajanduse poole. “Soomes on juba aastakümneid ühistutele toetuvad põllumajanduspoliitikat aetud. Selle töö viljad on jõudnud ka Eestisse. Prisma kaubanduskett kuulub SOK-ile ehk paljudele põllumajandustootjatele, Rimi ja Säästumarket Keskole.

www.aripaev.ee

Selle mehe sõnu tasub tähele panna, sest ta ei ütle midagi kui selle eest ei oleks võimalik raha teenida.

Rohelisi ei peakski Pärnus volikokku valima!

Rohkem kui kahe ja poole aasta eest leidsin Pärnus Rüütli tänaval vedelemas roheliste kandidaadi Paul Lettensi visiitkaardi mõõdus valimismaterjali. Nüüd on ta tegev Tallinna kampaaniaga.

Pärnus on roheliste nimekirjas kandideerimas 4 inimest. Nende linnapea kandidaat Andres Siplane pealkirjastas oma nimekirja vaateid tutvustava ajalehe artikli:  “Miks peaks Pärnu linna volikokku valima rohelisi?”

Mina tahaks sellele instinktiivselt vastata: ei peakski valima. Nimelt on tegemist parempoolsete taskuparteiga, kus Marek Strandberg on kogu rohelise maailmavaate mõtte ära lörtsinud. Ja taolise lühikese pingiga Pärnus asjade otsustamise juurde jõuda pole ka eriti tõsiselt võetav.

Roheliste nutt ja hala ERR valimisdebattide teemal

Üsna imelik aga parempoolsete taskupartei Eestimaa Rohelised (Marek Strandberg oli Mart Laari nõunik ja rublamüügi taibu) kurdab endiselt oma kõrvale jäämise üle valimiste saadetest ETV kanalil. Nüüd lausa publiku hulka mitte lubamise pärast:

Uskuge või mitte…just sain teada, et mõne aja pärast algava ETV teledebati publikugi hulka ei lasta roheliste esindajat.
Vaat nii on lood meie riikliku vaba meediaga.
Aga mul on üks kõhutunne ja see on väga lihtne kõhutunne: rahvuslik sõnavabaduse piiramine lõpeb paratamatult üsna suurte kaadrivahetustega ning tõsise tõmbetuulega rahvusringhäälingu kambrikestes.
http://marekstrandberg.blogspot.com/

Kas ainult minule tundus või seal lõpus oligi ähvardus “plats puhtaks” teemal Ringhäälingu nõukogule?

Rakvere linn roheliste artikkel Allan Jaakus, Andres Suvi

Rakvere linnas kandideerivad Eestimaa Roheliste liikmed tahavad algatada giidide konkursi Rakvere sõbrad.

Lugege see põhjalikumalt läbi ja kirjutage kommentaari, mida sisukat seal siis oli, sest mina oma aega puude kallistejate kirbukirja peale ei eralda.

Rakvere linn Erakond Eestimaa Rohelised artikkel giidide kool ajalehes Virumaa Nädalalaeht. Foto Virgo Kruve

Rohelise parlamentääri Lotmani kahetsus

Rainter Kerge intervjuu Aleksei Lotmaniga, kes väljendab kahetsust parempoolsetele parteidele oma põhimõtete maha müümise pärast, kus nad toetasid käibemaksu tõstmist, töölepingu seaduse muutust ja pronksiööde paketi jõustumist, mis oleks olnud sammuke politseiriigi suunas:

Kuidas tuleb mõista karistusseadustiku muudatust, mis lubab vangi panna suure meeleavalduse ettevalmistajat ainult sellepärast, et plaanitava meeleavaldusega võib – aga ei pruugi – kaasneda näiteks rüüstamine?

See muudatus kuulub minus teatavaid kahtlusi äratavasse nn. pronksiöö järellainetusse. Ma ei kindel, et see seadusemuudatus on täiesti vale, mõttetu ja ainult kahjulik. Ma olen täiesti kindel, et nii justiitsministeerium – kes selle eelnõu algatas – kui ka Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher, kes sellele parandusi tegid, lähtusid oma arust parimast: soovist kaitsta riiklikku julgeolekut.

Mis need ridamisi astutud väikesed sammud on, millega kaasneb meie kodanikuvabaduse ahenemine?

Juba politseiseadusega, mida me muutsime. Lõpuks tuli ta ikka selline, et ma pidasin võimalikuks selle poolt hääletada, aga alguses oli mul mure, kas on õigem teha valjemad seadused või peaks andma politseile parema väljaõppe ja paremad vahendid.

Ja praeguse karistusseadustiku muudatuse ning samal ajal vastu võetud hädaolukorraseaduse muudatuse juures on teatud murekohti: kas me ei piira kodanikke ebaproportsionaalselt palju, kas me ei anna riigi täidesaatvale võimule ebaproportsionaalselt suuri volitusi.

Need on suhteliselt väikesed kõhklused, aga karistusseadustiku muutmise poolt ma siiski oma häält ei andnud. Hädaolukorra seaduse muutmise poolt ma hääletasin, kuid olles hiljem natuke põhjalikumalt tutvunud õiguskantsleri kirjaga põhiseaduskomisjonile, on mul ka selle suhtes mõningaid kahtlusi.

Sellest tuleneb ka see, miks me koos Silver Meikariga – tunnistades, et võib-olla me oleme eksinud – kirjutasime presidendile, juhtimaks tähelepanu, et nende seaduste väljakuulutamine vajab eriti põhjalikku kaalumist.

Eksivad inimesed, kes kahtlustavad, et Eesti astub samm-sammult vaikiva ajastu, komandanditunni, üleüldise tsensuuri ja võib-olla koguni hunta suunas?

Ma loodan, et nad on sügavalt eksiteel. Aga kuna ma pole selles 100 protsenti kindel, siis sellest ka minu ja Silver Meikari ühine kiri presidendile palvega neid seadusi veel kord tõsiselt kaaluda.

Mis takistab teid olema 100 protsenti kindel? Kas teil on kolleege, kes hea meelega näeks riigi valitsemises n-ö kõva käe poliitikat või koguni autoritaarset juhtimist?

On üksikuid joonekesi, üksikuid väljaütlemisi selles suunas.

Selliseid jõulisi ja veidraid väljaütlemisi on teinud üks ja teine minister, ja üks minister, kes enam ei ole minister, vaid lihtsalt opositsioonilise erakonna juht.

Tasub olla ettevaatlik, valvas ja kodanikel aktiivne ning meid, poliitikuid, sõimata, kui me ettevaatamatult kodanikevabadusi ahistavaid seadusi vastu võtame.

Te vihjasite Rein Langile ja Jüri Pihlile?

Eks neid nimesid on teisigi.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=335954

Kuigi president Ilves ei kuulutanud neid seaduse pakette välja, ei tee see olematuks juba ühel korral inimeste vabaduste maha müümist vali kord poliitikast unistavale IRL-i seltskonnale, mille eesotasas on Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher.

Marek Strandberg teeb isegi Riigikogus olles haltuurat

Erakonna Eestimaa Rohelised esimees ja hiljutiste Euroopa Parlamendi valimiste esinumber Marek Strandberg on sedavõrd raha ahne, et isegi 4 kordse Eesti keskmise palga kõrvalt teeb veel haltuuratööd. Seekord siis karikatuuri ajalehele Sirp.

Selle lisateenistuse fakti ilmsiks tulek põhjustas ka süüdistused delfi.ee vastu, kelle fotograaf oli seda samuti jäädvustanud ja internetti ülesse pannud. Huvitaval kombel ei olnud kuulda protestidest telekaamerate operaatorite ja nende tööandjate suhtes. Järgnev pilt on pärit 9. juuni ETV Aktuaalsest Kaamerast kell 21:06

Vähemalt 4 eesti keskmist palka teeniv Marek Strandberg kulutab oma tööaega lisatööde valmistamiseks. Antud juhul karikatuuri joonistamiseks ajalehte "Sirp". foto 9. juuni 2009 ETV AK kell 21:06

Eilsel Riigikogu istungil jäädvustas Delfi piltnik hetke, kui Marek Strandberg joonistas istungi ajal arvutis järjekordset karikatuuri ”Sirbi” jaoks. Pilapildil oli kähiseva häälega mees, kes kurtis arstile oma häda põhjust. “Doktor, mult on hääl läinud. Tarand vist võttis.”

Strandberg ja Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand saatsidki Delfile kirja, kus nõudsid Delfist karikatuuri kajastava pildi eemaldamist ja Marek Strandbergile ning ajalehele “Sirp”, kui teose tellijale tekitatud kahju hüvitamist.

Delfi teatas vastuses Strandbergile, et nad konsulteerivad oma juristidega, kuidas omapärases olukorras käituda.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333147

Varem on Marek Strandberg “ärimehena” tegelenud Mart Laari valitsuse poolt rahareformi käigus kogunenud rublade müügiga tšetšeenidele. Viimastest aastatest meenub juhus, kus tema firmale maksti 129 000 krooni teenuste eest, mida ei avalikustatud ja kus Marek Strandberg oli nii tööde läbiviija, kontrollija kui ka arve esitaja ühes isikus.

Riigikontroll avastas Tallinna tehnikaülikooli auditeerides võimaliku huvide konflikti roheliste erakonna juhtfiguuri Marek Strandbergi tehingutes, kus mees palkas kaitseministeeriumi tellitud projekti raames tööde tegemiseks enda osalusega firma.

Auditist selgub, et instituut on korduvalt tehniliste projekteerimistööde eest teinud makseid Strandbergi firmale Businext Eesti kogusummas 129 000 krooni. Kirjalikke lepinguid tööde tellimiseks ülikool sõlminud pole, küll aga on tööde vastuvõtmise aktidele tellijana alla kirjutanud Strandberg.

http://www.arileht.ee/?majandus=381722