Ahti Kõo lahkus Pärnu volikogust ja Reformierakonnast Vello Järvesalu nuumamise pärast

Hirmsad korruptiivsed lood käivad Pärnu reformierakondlaste seas. Möödunud sügisel vahistati Vello Järvesalu poole miljoni krooni omastamise kahtlusega. Nüüd maksti talle ametist lahkumise järel 10 kuu palgana hüvitiseks 784 000 krooni. Seejuures Jane Mets kinnitas väidetavalt asja ilma seda sätestavat lepingut omamata, isegi ilma selle koopiata.

27.11.2009 Vikerraadio Uudis+ saade:
Taastusravi keskus Estonia vara omastamises kahtlustatav reformierakondlane Vello Järvesalu saab lepingu lõpetamise hüvituseks reformierakonna liikme Jane Mets poolt veel 784 000 krooni.

Toida reformierakonda ükskõik kui palju, ikka on täitmatu.

Reformierakond musta lamba reklaam: Anna-Maria Galojan

Meenutuseks kõigile reformierakonna valijatele, et võite saada hundi lambanahas. Sellise ilusa ja klanitud aga ilmselgelt raha kuritarvitustele kalduva.

anna maria golojan reklaam reformierakond

See reklaam oli ilus vaadata majanduslikult edukatel aegadel. Praegu tunduvad need isegi mitte reklaamiagentuuri lubadustena vaid lausavaledena. Seejuures pole vahet, et konkreetselt nende juurde sattus Anna-Maria Galojani nimi.

Aasta 2009. oktoobris on seis järgnev

Lapsetoetus on 300 krooni kuus.

Tulumaks on 21 protsenti ja jääb samaks ka aastal 2010. Seega on Reform suutnud oma lubadust pidada vaid 25 % ulatuses ehk 22 pealt 21 peale.

Pensionitõus oli 2009 aprillis 5 % ja sellise tempoga aasta kohta ei ole võimalik 4 aasta jooksul isegi mitte 40 protsenti tõusu, rääkimata 100 % kasvust.

Sepa baarist sai supiköök: lastele, 75 000 töötule vanemale

Eestis kasvavad ülesse lapsed, kes käivad supiköögis söömas. See on Andrus Ansipi ja Reformierakonna “Parem Eesti kõigile” lubaduse tulemus.

Ma olen siiani suutnud mõtetest tõrjuda teadmist, et iga 4. eesti laps kasvab vaesuses. Nüüd nägin ETVst supiköögis söövat last ja see oli valus. Millise lapsepõlve me anname neile eluks kaasa? Seda ei varja ükski loosung: armastamisest, puhastamisest, inimesest hoolimisest, õhk puhtaks.

Tallinn avas Sepa baaris supiköögi, kus käivad ka lapsed. Kui vanematel pole tööd (Eestis on 75 tuhat registreeritud töötut, koos abiraha saamise õiguse kaotanutega isegi 100 tuhat töötut), siis ei saa nad oma lastele ka süüa osta. Supiköök saab siis taoliste perede ühiseks söögilauas istumise kohaks. Kaader ETV uudisest 9. oktober 2009 kell 18:38

Reedel oli teles eriti populaarne supiköögi teema. ETV näitas ühe Tallinna supiköögi kolimist uude kohta. Kanal 2 peal oli saates “Sinu küljes kinni” Ott Kiivikas aheldatud samuti Sirbi tänava söögikohast umbes 500 m kauguselt kodutute öömajast leitud kodutu mehe külge.

Mind vapustas, et seal oli söömas näha ka täitsa väikest last. See kaader on pärit kell 18:38 paiku eetris olnud uudiste lõigust. Kell 21.00 Aktuaalse kaamera põhisaates seda kaadrit enam ei olnud.

Vaata kogu klippi youtube.com/watch?v=vD3aRfxrfNE

Tallinnas on nüüd 4 supikööki.

See praegune asus varem Sirbi tänaval (Sirbi trammi ja trolli peatuse lähedal), kortermaja esimesel korrusel ja endise riidepoe ruumides. Kohalike inimeste vastuseisu pärast koliti see kaugemale Kopli tipu poole. Probleemiks oli seal asjaolu, et Remedia viinapood oli vaid 30 m enne supikööki ehk sama kortermaja 1 korrusel, lähedale jäi ka Kopli kunstikool (see Märts Sultsi oma)

tallinn sepa tänav baari asemel supikook vanemad

Reformierakond on Eestit valitsenud valitsuses olles alates aastast 1999. kuid nende poliitika ei sobi enam majanduskriisi tingimustesse.

Nende usalduse krediit on ammendunud, nad ei ole usutavad enam ühegi lubadusega ja selle tõttu ongi nende praeguse kampaania loosung: Ma armastan Eestimaad (sama loosungit kasutab näiteks EAS kampaania:

Reformierakonna hüüdlause “Ma armastan Eestimaad” võib leida EASi plakatitelt:

Reformierakonna poliitikud haigestunud ja nende poliitika ähvardab kaasa võtta kümneid tuhandeid inimesi: majanduskriis, töötus, vaesuses elavad lapsed, perevägivalla sagenemine.

euronews haige orav reformierakond reklaam plakat seagripp

Täitmata valimiste lubadused: Reformierakond ja jätkuv majanduse kasv

See artikkel on 12. juuni 2002 ajalehe Postimees esilehelt. Selles prognoosib peaminister Siim Kallas ja Eesti Panga juht

12. juuni 2002 postimees siim kallas vahur kraft majanduskasvu. Foto virgo kruve

Siim Kallase prognoositud Euroopa riikidele majandusarengus järele jõudmiseks on aega jäänud vaid 12 aastat. Imelik, 2 aasta eest lubas Reformierakond lausa 15 aastaga jõuda viie euroopa rikkama riigi hulka.

Seega peaks Eesti Siim Kallase 2002. aasta ennustuse järgi jõudma teistele Euroopa riikidele järele 19 aastaga ehk siis aastaks 2021 ja Andrus Ansipi 2007. lubaduse järgi viie rikkaima hulka aastal 2022. Vau, 1 aastaga jõuame järgi jõudmiselt lausa esiviisikusse!

Mõni ütleks, et reformikad on optimistid. Mina ütlen, et petised.

Täitmata valimiste lubadused:Reformierakond tulumaks 20 protsenti

Kas usud veel, et Reformierakond suudab prognoosida majanduse arenguid või anda tõepäraseid lubadusi?

reformierakond 20 protsenti valimiste lubadus reklaam 12. juuni 2002. 2009 on tulumaks endiselt 21 protsenti ja jääb ka järgnevaks aastaks. Foto virgo kruve

Reformierakond ei ole majanduse ekspertide erakond, sest muidu nad ei eksiks lausa 7 aasta võrra!

Vali Ansipi partei, vali seisak!

Isamaa ja Res Publica liit on reetnud lastetoetuse lubaduse

Isamaaliit lubas 2002 sügisel igale lapse kohta lapsetoetust 1000 krooni. reklaamil oli kirjas number 1 ja 3 palli meenutavat kujundit. Kas olete kuulnud 2007. märtsist valitsusse kuuluvalt Isamaa ja Res Publica liidult, et nad kavatseksid lapsetoetuste summat tõsta?

Isamaa lubadus 1000 krooni lapsetoetust 2002. oktoobris ei ole siiani täitunud. Aastal 2009 on see endiselt 300 krooni. Foto Virgo Kruve

Samas sai Isamaaliit kunagi inimeste populaarsuse ja toetuse selle tõttu kätte, sest 14. juuni 2002 postimees teatab nende tookordse populaarsuse tõusust.

14. juuni 2002 postimees esileht isamaaliit 1000 krooni lapsele lubadus. foto virgo kruve

Aastal 2009. võib öelda, et lastega perede lootusi reetis nii Isamaaliit kui selle järglane ühendpartei Isamaa ja Res Publica liidu näol. See ei pane eriti imestama, sest püha isamaa sõna kaaperdamine on laarikute ja kelamlaste üks kergemaid eesti rahva kallal toime pandud sigadusi.

Kas mart laari juhitud erakond valetas teadlikult või nad lihtsalt ei saa hakkama?

mart laar vale lubadus lapsetoetus 14 juuni 2002 postimees. foto virgo kruve

Mart naerab, sest valskus on läbi läinud.

Reformikate idee poole promilliga autojuhist osutus uppunud pardiks

Justiitsministeeriumist laili saadetud ettepanek, et autot võiks juhtida kuni 0,5 promilliga ei leia kuidagi inimeste poolehoidu. Isegi nende kantsi kõnetoru postimees.ee saab hukkamõistva tulemused. Seega ei lennanud “part” kaugele ja uppus üsna kiirelt.

rein langi 0.5 promilliga auto rooli ettepanek uppus pardi kombel. Foto Virgo Kruve

Inimesed lubaksid rooli vaid kaineid inimesi. Postimees.ee gallupis tänase seisuga lausa 3/4 häältega. Vaid iga neljas oleks nõus minimaalse näiduga 0 kuni 0,3 promilli.

postimees.ee küsitlus

Reformierakondlased peavad ilmselgelt leidma uue kondi rahvale pureda andmiseks või siis järjekordse pardi õhku viskama ning vaatama kui kaugele see võiks lennata.

Muideks, valimisjaoskonda võib minna nii 0,5 promilli kui ka 2,5 promilliga kui vaid suudab allkirja anda ja väga sageli põrand näkku ei karga. Ilmselt võib ka roomates hääletamise protseduuri läbi viia.

Pankroti hoiatus Andrus Ansipi linnavalitsusele

Tõestame, et Reformierakonna inimesed on halvad ettevõtete juhid ja omavalitsuses ei saa hakkama. Tartu linn eiras aastaid laenu tagasi maksmise kohustust ja alles pankrotiga ähvardamine sundis linnapea Andrus Ansip´it tegevusele.

Riik laenas 1996. aastal laululava ehituse lõpetamiseks ning helitehnika soetamiseks kaheksa miljonit krooni. 23. mai 2002 seisuga on viivis kaheksa miljonit krooni, millele lisandub 4,4 miljonit krooni intresse. Kokku kannab riik seega kahju üle 20 miljoni krooni.
“Pärast hoiatuse saatmist helistas Tartu linnapea Andrus Ansip ja ütles, et laenu pole võimalik tagasi maksta,” ütles Rahandusministeeriumi laenuosakonna peaspetsialist Eno Astok.
Tema sõnul on pankroti väljakuulutamine ainus võimalus, kuidas varade müügist mingi summa tagasi saada.
2000. aastal kanti hooned üle linna bilanssi ning AS Tartu Laululava omakapital läks miinusesse, mille tagajärjel osutub ettevõte juba iseenesest pankrotis olevaks. Riigil pole selle käigu tõttu lootust raha tagasi saada.
Tartu abilinnapea Margus Hanson tunnistas, et hooned kuuluvad linnale ning vallasvara, mis kuulub äriühingule, on järel vähe.
“Mulle tundub, et kui Tõnis Lukase juhtimise all see laen võeti, siis riik ei arvestanudki väga selle summa tagasisaamisega,” ütles Hanson. “Kahtlen, kas neil oli selge äriplaan, kuidas oleks võimalik laenu tagastada. Laululava ei teeni niigi palju raha, et intresse tasuda ning linn maksab iga aasta miljoni laululaval elu sees hoidmiseks.”
Ta tunnistas, et nende aastate jooksul on linnavalitsusel olnud kindel seisukoht, et raha ei maksta.
1998. aastal AS Tartu Laululava juhtinud Ando Kiviberg märkis, et ettevõtte seisukohalt on pankrot paratamatu. “Laululaval puuduvad igasugused vahendid, millega laen tagastada. Puudusid ka sel hetkel, kui laen võeti,” kinnitas Kiviberg. “Laen anti poliitilistel eesmärkidel, põhjendusega, et laululava on tarvis valmis ehitada ning helitehnika soetada. Et nüüd riik oma raha tagasi tahab, on asjade loomulik käik.”

http://www.epl.ee/artikkel/207811

Kas oleks asjakohane ka praegust valitsust ähvardada pankrotiga?

Varivalimised meedia tähelepanu keskmes

Eilne TV3 näitas kooliõpilaste seas (14.-18. aastased) toimuva varivalimised projekti kulgemist. Eriti selgelt jäi kõlama eelistus, et “Keskerakonda küll ei vali” ühe ilusa neiu suust. See oligi ilmselt põhjus, miks teha libavalimised koos tulemuste avaldamisega enne päris valimisi.

ETV andis taoliseks tegevuseks ka täna hommikul oma eetriaega. Enne kella seitsmeseid uudiseid tegi Urmas Vaino sellele minuti jagu reklaami ja kell 7:18 oli intervjuu Ott Heidmets (Eesti Noorteühenduste Liit esimees) ja Marleen Pedjasaar (Tartu Noortevolikogu esimees). Teemat peeti nii oluliseks, et sõna anti lausa 8 minutit ja 24 sekundit. Kusjuures korduvalt rõhutati, et Tallinnas toimub see ühe kesklinna hoone juures, sest koolid loobusid taolises kahtlases poliitilise maiguga pilootprojektis osalemisest.

etv varivalimised Ott Heidmets ja Marleen Pedjasaar

Lisame siia juurde, et teisipäeval ajalehti tutvustades loeti varivalimiste teemalist artiklit nii kell 7 kui ka 8 ehk siis kahel korral.

Oluline oleks tähele panna, et nende arvesse mitte minevate libavalimiste tulemused avaldatakse reedel ehk e-valimiste toimumise ajal ja 3 päeva enne tegelike valimiste eelhääletust.

Kui tulemuste avaldamisega oleks oodatud sama kaua kui tegelike valimistega, siis ei oleks sellel projektil midagi häda aga praegu jätab ta poliitilise võitluse maigu.

Loe lisaks: Koolilaste varivalimised

Kriminaalkorras karistatud kandideerija Reformierakonnast

Tutvustame kriminaalkorras karistatud kandidaate Reformierakonnas – Margus Hanson.

Praegu peab heade mõtete linnas Tartus abilinnapea ametit, sest Reformierakonnas ei ole kedagi paremat võttta.

Tänases Reporteri korduses anti teada, et tal tuli mõte rajada Tartusse avalik vee joomise koht. Selle kõrvale tuleb ka koertele joomise kraan.

reporter tartusse joomiskaev margus hanson kandidaat. Foto: Kanal 2, montaaz

Riigikogust edutati ta kaitseministriks, kus sai endale hüüdnime Uhhuu, sest Leedus olevas õhubaasis käis NATO hävitajaid vaadates hakkama ka sellise tembuga, et pistis pea lennuki all olevas õhu sissetõmbe düüsi ja hüüdis seal uhuu, mis loomulikult ka natuke vastu kajas.

See näitas mehe pädevust kaitseministriks ja käivad väga tõsised kuuldused, et tegelikult oli reformierakonna kamraadid tema riigisaladust sisaldanud portfelli kadumise taga, et leida mingi vastuvõetav selgitus mehe välja vahetamiseks.

Muidugi Reformierakonnal on Riigikogus veel teisigi saadiku volituste ära võtmisega tegelasi (nt Margus Tamkivi keskkonnaminister) aga Margus Hanson on üks väheseid, kelle kohta riigikogu.ee leht teatab, et tema volitused on lõppenud ennetähtaegselt seoses süüdi mõistva kohtuotsusega.

Huvitav, kuidas saab kriminaalkorras karistatult töötada avalikus teenistuses?

MaSu külmutas erakondade trükireklaami ajalehtedes

Vikerraadios esinenud Toomas Leito tõi välja, et valimiste periood ei ole ajalehtedele reklaamisadu toonud, isegi veebi reklaam on 37 % langenud. Seega on majanduse surm kandunud ka erakondade valimiste eelarvetesse. Neil on raha vaid kohalike lehtede reklaamile. Peaks omadest tähelepanekutst märkima, et ka seda on väga vähe.

“Kui jaemüük on kehvapoolne, tellimised ei edene ja reklaamiturg on täiesti põhjas, siis ega lehtedel kerge pole,” sõnas ta. “Ja paljukiidetud internetireklaam on kukkunud enam vähem võrdselt lehtedega – 37%,” lisas Leito. Leito sõnul tuleb ilmselt tulevikus ka uudisteportaalide lugejatel maksma hakata. “Postimees hakkab seda kohe katsetama. Uudised ja kommentaarid jäävad endiselt vabaks, kuid kõike, mis on analüütiline /…/, ei panda lihtsalt enam tasuta veebi üles,” ütles Leito. “Veebis küll saab neid materjale lugeda, kuid selleks peab hakkama veebis tellijaks. See tellimishind on küll odavam kui paberlehe tellimishind, kuid lugeja peab siiski maksma,” selgitas ta.

http://uudised.err.ee/index.php?06179456

interneti reklaam -37 %

Teksti juurde lisan veel kuuldust nii palju, et MaSu on tabanud ka erakondade valimiseelarveid ja neil ei ole enam raha kesklehtedes reklaami teha. Samuti on tavaline reklaami allahindlus 40 protsenti, kohati kuni 80 protsenti. Maakonna lehtedel on seis parem, näiteks Järva teataja reklaam on valimisteni ära broneeritud.

Telereklaami ei ole mõtet teha paari klipiga, see eelab ka head visuaalset teostust.

Kuulake klippi valimiste eelne reklaamituru olukord Leito analüüsiga 2. oktoober 2009 kell 9.19 Vikerraadio .mp3 failina

Taoline tasuliseks tegemine minule igal juhul meeldib. Sellega väheneb ajalehe loetavus ja umbkeelsed eestlased peavad hakkama mõtlema, et kas poleks odavam õppida võõrkeeli ja avastada endale kogu maailma tasuta interneti uudised.

Ütlen vahepeale, et mina ei ole postimehe, päevalehe ja õhtulehe veebi peale üksiku artikli juba mitmeid nädalaid lugenud. Kuid ometigi olen jälginud kõiki nende artiklite pealkirju. Ma lihtsalt ei lähe nende kodulehele vaid tellin RSS uudisvoo oma arvutisse ja loen siis pealkirju ning vaid mõnede eriti huvitavate puhul avan kogu teksti.

Mul on vaid üks elu ja ma ei kavatse seda kulutada kehvapoolse “Edasi” ajalehe propagandale. Kunagi oli ajaleht “Edasi” tõsiselt võetav väljaanne, mis muutis ka inimeste seisukohti aga praegu on neil email, rate, orkut, twitter, blogid, youtube, delfi, msn, skype, netlog, facebook ja kes teab mis info saamise teenused ning aega selle kõige kõrvalt Postimehe peale kulutada pole üldsegi kerge leida.

Reformierakond uus “Ma armastan…” kampaania

Sellel aastal on armastust nii palju õhus, et EAS korraldab kampaaniat Ma armastan Eestimaad ja täpselt sama nimega on ka Reformierakonna kampaania. Venelastel on ütlus, et kui armastab, siis peksab. Sellest lähtuvalt ka uued postkaardid.

Dima: Ma Armastan Tartut aga võtan Tallinnas (asjad oma kontrolli alla).

Ma armastan Naist. Eriti aktuaalne Tartu reformierakondlasest kandidaadi nr 262 Ago Press´i paljastavate piltide taustal.

Ma armastan Andruse ämma... mis ma talle küll kingiks viin.

Ma armastan Näksip (Vali kord, politseiriik, kõva käsi, jne)

Ma armastan Tartut EKP. Pühendusega künoloogidelt (teenistuskoerte aretaja).

Ma armastan Osta Hugo Bossi kauplusest

Lõpuks Peep Aru: Ma Armastan juua (video)

Swedbank usub palga langust 1/5 ja tarbimise edasist langust ehk majanduskriisi kestmist

Üsna suur probleem aga ilma tarbimiseta ei ole ka majanduskasvu. Kui nüüd hakata ostude pealt kokku hoidma, siis ei saa riik käibemaksu, müüjad ei saa käivet, mille pealt tarnijatele ja töötajatele tasuda ning lõpuks jäävad ka rendipinnad tühjaks.

Kriisi käigus kahaneb netopalgatulu ligikaudu 22 protsenti ning pensionid ei tõuse ega lange, ennustab Swedbank oma uhiuues majandusprognoosis. See-eest pidurdab keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik tarbimine majanduse taastumist.

Link ekspressjob

Eile tuli ka teine negatiivne teade Andrus Ansipi teise valitsusaasta “saavutuste” kohta:

Statistikaameti andmetel oli tööstusettevõtete toodang tänavu augustis 28 protsenti väiksem kui eelmise aasta augustis.

30. september delfi

Andrus Ansipi Reformierakond, Mart Laari IRL ja Ivari Padari juhitud SDE viis alates 2007. märtsist Eesti Vabariigi viie suurima langeja hulka Euroopa Liidus.

Eesti SKP languse graafik alates 2006. a kui presidendiks sai Toomas Hendrik Ilves. Majanduskriis järgnes Arnold Rüütli kõrvale tõrjumisele ja üsna kohe pärast Andrus Ansip peaministriks saamist Mart Laari valitsuses. Pilt graafikust Kadri Simson´i käes tänases Foorumi saates.

Kas lased Eestil edasi langeda ja toetada Reformierakonna ja IRL-i poliitikat?

SDE on majanduskriisi eelarvete ekspert: Nestor avitab!

Eile Riigikokku jõudnud 2010. aasta riigieelarve projekt on sotsiaaldemokraatide meelest vägisi tasakaalu poole upitatud, sest eelarve tulude poolel on tehtud juurdekirjutusi, mis toovad vaid ühekordset tulu.
Kõige suurem mure ongi Nestori sõnul see, et sammud mida eelarves tehakse ühekordsetena, ei ole jätkusuutlikud, nagu näiteks dividendide väljavõtt. „Telekomi müük tähendab aga loobumist märkimisväärsest tulevikutulust,“ nentis Nestor SDE teatel.

30. september Delfi

Tuletan meelde, et SDE valitsuses osalemise ajal tehti 2 eelarvet, mis kujunesid vaid kõigi valimislubaduste maha kriipsutamiseks, igal aastal kärpimiseks ja lõpuks nende poolt vastutusest põgenemiseks.

Ivari Padar põgenes vastutuse eest isegi stabiilse sissetuleku peale Brüsselisse. Samamoodi sai Eesti elektrijaamu maha müüa üritanud ja Eesti Raudtee erastanud Mart Laar Rootsis Swedbanki nõukogu liikme koha ja hiljem Friedmani fondist (võin nimega eksida) kas 5,6 või 6,5 miljonit krooni “preemia” raha.

Kiiruskaamerad Ansipi eelarvet ei täida

Valitsus plaanis tänavu kõikvõimalikelt seaduserikkujatelt sisse kasseerida 700 miljonit krooni trahviraha, millest umbes pool pidi tulema kiiruskaamerate toodetud tulust.

Delfi viide TV3 videole

Selle kiiruskaamerate otsuse tegemisel küsis Aivar Riisalu (keskerakond) Riigikogus mingi ministri käest, et kas taoline trahvide summa arvestamine ei tõesta, et iga juhiloa omanikku peetakse automaatselt liiklusrikkujaks ja igaühe käest tahetakse saada 800 krooni trahvide raha aastas. Küsitletud minister muidugi eitas seda ja väitis, et kaameraid plaanitakse ennekõike liikluse turvalisuse suurendamiseks.

Kiiruskaamerad ei hakka tööle veel 2009. aasta lõpuni aga saamata jääva 700 miljoni ulatuses tuleb leida uusi kaudsete maksude tõstmisi viise.