1 aasta pärast valimisi

Täna oli ilus ja päikseline päev. Paari päeva eest maha sadanud lumi oli enamasti ära sulanud. Mis on siis aasta pärast valimisi toimunud?

Tallinna võimuliit Keskerakonna ja SDE vahel on püsinud aga laupäeval 16. oktoobril kaotas Jüri Pihl erakonna üldkogul esimehe koha Sven Mikserile ja on teatanud, et lahkub Tallinna abilinnapea kohalt.

Rakveres kukutati SDE linnapea ja asemele toodi Andres Jaadla.

Omavalitsustelt on eelarve kärpimistega ära võetud umbes 2 miljardit krooni.

Pärnu endine linnapea Mart Viisitamm ja abilinnapea Simmo Saar mõisteti märtsis osades süüdistustes õigeks, ainult ametialase info avalikustamise juhtum ootab kõrgema astme kohtu otsust.

Kampaania lehed 1 aasta hiljem

Leidsin, et siin on viidatud mõnedele 2009. Euroopa Parlamendi või kohalike valimistega seotud kampaaniaks tehtud lehtedele. Vaatame siis 2. oktoobril 2010 kui paljud neist on endiselt veel alles.

104 Edgar Savisaar keskerakond.ee/savisaar – toimib

*104 Evelyn Sepp sisering.blogspot.com – toimib

*104 Jüri Ratas ratas.ee/index2.php?pid=1 – toimib

*104 Kadri Simson kadrisimson.blogspot.com – toimib

*104 Siiri Oviir siirioviir.ee – toimib

* Elektrooniline hääletamine valimised.ee valimised.ee – toimib

* EMSL: hea valimistava ngo.ee/27179 – toimib

*Kampaania: IRL irl.ee – toimib

* Kampaania: Keskerakond keskerakond.ee – toimib

* Kampaania: Rahvaliit erl.ee/index.php?id=820 – muutunud leht.

* Kampaania: SDP euroopa.sotsdem.ee – ei leitud, not found

* Kandidaat Tallinn Lasnamäe Leonid Mihhailov leonidmihhailov.eu – toimib

* Pärnu linn valimisliit Aus Pärnu ausparnu.ee – ei toimi, valge leht

* Pärnu linn valimiste leht Keskerakond parnukeskerakond.ee – ei toimi, teade ajutisest sulgemisest. Ilmselt on arve maksmata.

* Tallinna linna ajaleht Pealinn pealinn.ee – toimib

* 106 Kristiina Ojuland kristiinaojuland.ee – toimib

* EP Kampaania: Reformierakond ep2009.reform.ee – toimib

* Tallinna linn 7. juuni kohta tallinn.ee/valimised/g7046s44685 – muutunud

Tallinna Euroopa Parlamendi valimiste teemaline lehekülg on muutunud, seda on kolitud.

*

Samuti on suletud aadress 18oktoober.ee mis oli Nikolai Degtjarenko koduleht. Sellest võib ka aru saada, sest talle ei antud isegi võimalust Keskerakonna nimekirjas kandideerida.

domeen 18oktoober.ee ei leita

*

Marti Kuusik on poliitiline spam sinu firma postkastis

Meenutus oktoobri kohalikele valimistele. Endine hansapankur Marti Kuusik kasutas letterfly.eu vahendusteenust, mis on spetsialiseerunud firmade üldaadresside spämmimisele.

v
Received: from www.letterfly.eu (np-43-166.netpoint.ee [194.204.43.166])
by smtp1.letterfly.eu (Postfix) with ESMTP id 74D12F8231
for <

v

——– Original Message ——–

Subject:	Marti Kuusiku videopöördumine Rakvere valijale
Date:	Thu, 8 Oct 2009 16:08:08 +0300
From:	Marti Kuusik <mkuusik@gmail.com>
Reply-To:	mkuusik@gmail.com
To:

Hea Rakvere kodanik!

Kohalikel valimistel saad reaalselt mõjutada linnas toimuvat. Minu ettepanek on tõmmata koomale linna juhtimiskulusid, kaotades linnajuhtide autopargi ülalpidamise kodaniku arvel ning muutes volikogu esimehe ametikoha ühiskondlikuks auametiks. Nende sammudega säästaksime vähemalt miljoni aastas.

Vabanev raha oleks õiglane kasutada laiema ringi huvides, näiteks hakates tegema reaalseid samme selleks, et Rakverest saaks jalgrattalinn, sama mõnus, turvaline ja sõbralik linnaratturite jaoks nagu Kopenhaagen või Amsterdam.
Kandideerin SDE nimekirjas, mitteparteilasena. Tutvu seisukohtadega videopöördumist vaadates ja kodulehelt ning kui tunned, et asi puudutab, tule anna oma toetus valimistel!

Keegi pole seni neid küsimusi volikogus eriti üles tõstnud, anna mulle mandaat seda teha!
Vaata videopöördumist siit või klikates pildil:

Vaata intervjuud Inno ja Irja kohvikule siit või klikates pildil:

Kodulehe aadress on www.rakvereratas.webs.com

Valimispäev on 18. oktoobril.
E-hääletada saab www.valimised.ee aadressil ööpäevaringselt kuni 14. oktoobri kella 20.00-ni. Valimispäeval, 18. oktoobril, elektrooniliselt hääletada ei saa. Valimisjaoskonnas saab eelhääletada 12. kuni 14.10.

Minuga võid alati ka otse ühendust võtta ja oma mõtetest rääkida. Tule ka kohtumisele 10. ja 17. oktoobril Keskväljakule kell 11 kuni 13.

Lugupidamise ja sügiseste tervitustega

Marti Kuusik, NR. 135
tel 5153162
mkuusik@gmail.com

Kui Te ei soovi edaspidi meie pakkumisi, siis vajuta enda aadressi eemaldamiseks

v

MARTI KUUSIK sai 95 häält(oli varem tööl Hansapanga kohaliku kontori juhina) ja asendusliikmena koha Rakvere linna volikogus.

marti kuusik spam

v

Spam kirja saatmiseks kasutas letterfly.eu teenust.

Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised peavad Riigikokku saama muidu nad hääbuvad

11 kuud enne valimisi on alanud paaniline parteide vaheline sagimine. Eesti kristlikud demokraadid ühinevad mingi teise erakonnaga. Rahvaliit ja SDE allkirjastasid ühiste kavatsuste paberi, et jõuda erakondade ühinemiseni. Eile tuli teade Eestimaa Roheliste viimase üldkoosoleku õigustühiseks kuulutamisest. Rahvaliit ja Rohelised on sisemiselt lõhki kistud, nende sisikond voolab välja ajakirjanike rõõmuhõisete saatel ja raipesööjad teistest parteidest valmistuvad korjuste tükikesi alla kugistama.

Eile õhtul esitles ETV Aktuaalne Kaamera Rahvaliidu poliitikute seast nende arvamusi, kes on vastu Karel Rüütli ja tema pooldajate suunale, mille eesmärgiks tundub olevat erakonna liitmine Sotsiaaldemokraatidega. Varem on Rahvaliit olnud konservatiivne erakond (“kaitse eesti krooni”) ja ilmselt see on järjekordne vaatus parempoolsete erakondade “jaga ja valitse” poliitikas. Selle eesmärgiks on vasakule kaldunud ja möödunud kevadel valitsuse reetnud SDE karistamine. Kui soovite, siis ka nende mürgitamine Rahvaliidu liikmetega. Ilmselt Keskerakond on nende seast mõistlikumad juba ära värvanud ja Karel Rüütli etendab käesoleval suvel 5 aasta tagust Keskerakonna kongressi ja sealset Jaan Kundla rolli. Nimelt 2005. toimus Keskerakonna kongress, kus Pensionäride ja perede erakond liitus Keskerakonnaga ja selle tookordne esimees Jaan Kundla andis sümboolselt üle paki üle tulijate allkirjadega. Kordan oma varem kirjutatut:

Osalesin tookord selle sündmuse juures delegaadina. Nägin, kuidas Kundla andis Rakvere Spordihallis pidulikult üle üsna paksu pataka liitumisavaldusi oma erakonna inimestelt, et need kantaks Keskerakonna ridadesse. Mäletan oma mõtet selle juures, et “nii näebki välja reeturlik juht,” kes müüs maha oma mõttekaaslased. Järnes Kadri Musta poolt liitumislepingu ette lugemine ja sealt jäi mulle meelde vaid 2 olulist asja. Esiteks olid kõik tingimused juba kokku lepitud ja kongressil jäi üle vaid see tagantjärgi kinnitada. See poleks väga erakordne ja sellega võiks ka leppida. Küll aga hakkas mulle vastu taoline punkt, mille järgi pensionäride erakonna esimees pidi saama Riigikogu valimiste nimekirjas koha esimese 15-ne hulgas. Jah, ma tean, et juudas oli jünger number 12 aga tunne oli täpselt samasugune. Need kaks asjaolu: liitumiskõneluste toimumine tagatubades ja Kundlale Riigikogu koha garanteerimine olidki need asjaolud, mis sundisid mind oma otsust langetama.

Hääletamine oli traditsiooniline ehk Enn Eesmaa pani hääletusele lepingu ja palus poolt olijatel sellest sedeli tõstmisega märku anda. Valimiskomisjonil oli üsna pikalt tööd, sest poolthäälte käsi oli kõik pingiread täis. Kui sellega oli valmis saadud, siis küsis Eesmaa rohkem moe pärast, et kas on vastu olijaid. Nüüd oli minu kord kätt tõsta. Heimar Lenk, vana korrespondent, tabas hetke ajaloolisuse muidugi ära ja klõpsis sellest hea hulga fotosid. Ma pole neid kahjuks tagantjärgi näinud ega veel vähem endale saanud. Kuid järgnev oli väga imelik. Nimelt ma olin 100 % kindel, et olin ainus vastu hääletaja, kuid ometigi ei saanud Tarmo Lausingu juhitud häälte lugemise komisjon tulemuse fikseerimisega esimesel korral hakkama ja palus liitumise vastu olijatel uuest käsi püsti tõsta. Ma olen käinud umbes tosinal Keskerakonna üritusel aga kunagi varem ei ole ma näinud, et hääletamist lastakse korrata, eriti veel olukorras kui visuaalselt on neid teise valikuga võrreldes erakordselt väha.

Nii pidigi Enn Eesmaa kordama, et kes on Pensionäride ja Perede erakonna ning Keskerakonna liitumise lepingule vastu, andku sellest uuesti märku käe tõstmisega. Teisel katsel said häälte lugejad tööga hakkama ja protokollist oli hiljem lugeda, et vastu hääletas 2 inimest. Ma olen 100 % kindel, et minu isikut kahekordistati, sest ilmselt oleks suhtarv 582 poolt ja 1 vastu tundunud imelikuna. Nii teatabki 21. augusti Ärileht, et Keskerakonna kongressil hääletas ühinemislepingu kinnitamise poolt 582 osalejat, 2 oli vastu ja 1 erapooletu.

Allikas: KOV.ee artikkel Jaan Kundla imbus kavalusega Keskerakonda

Me kõik teame, et Jaan Kundla osutus Riigikogus keskfraktsiooni nõrgimaks lüliks ja langes selle tõttu ka ajakirjanduse initseeritud rünnaku alla. Nimelt ta ütles omavahelises vestluses sõbralikuks peetud ajakirjanikule hinnangu oma üüriliste kohta aga ajakirjanik kasutas seda tsitaadina ning sellest puhkeski skandaal. Pean meenutama, et sõna värdjas tõi poliitiku sõnavarasse mitte 2008. jaanuaris Jaan Kundla, vaid 2005. aprillis Peep Aru ja Toomas Tein, kes kasutasid neid baaris VS neid korrale kutsuvate politseinike suhtes

Taltumise asemel hakkasid mehed politseinikke sõimama “miilitsateks”, “kuradi värdjateks” ja solvasid neid roppude sõnadega. Lisaks hooplesid nad endi riigikogulase staatusega, kuivõrd nad tundvat seetõttu politseijuht Robert Antropovit ja siseministrit.

12. aprill 2005 http://www.epl.ee/artikkel/289277

Kuid tagasi tulles Rahvaliidu saatuse juurde, siis ilmselt Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja nende punt võibki poliitikast eemale tõmbuda. Karel Rüütli saab 15. koha SDE Riigikogu valimiste nimekirjas. Tema kamraad Kajar Lember ilmselt ei saa midagi ja läheb ühiselamusse tagasi kartuleid praadima nagu me nägime teda 2007. Rahvaliidu reklaamklipis seda tegemas. Väga väike osa rahvaliidu liikmetest läheb üleüldse mõnda teise erakonda üle ja kõik alles jäänud parteid hoopis rõõmustavad, et said ühest konkurendist lahti.

Eestimaa Rohelised aga hääbuvad sisemiste vastuolude tõttu, sest nende ämmaemand Marek Strandberg ei andesta oma projektipartei teiste meeste tasku libisemist ja on valmis selleks isegi oma poliitilise poja tapma. Kahju ei sünni sellest projekti käivitanud parempoolsetele (IRL-ist), sest valitsusele toetuse andmisega on roheliste erakond oma missioon täitnud ja samuti ei nuta seda taga ükski teine konkurent. Nemad rajavad nüüd hoopis suurema õhinaga omale rohelisi kogusid ja toimkondi ja töörühmi. Vaid Peeter Jalakas võib tunda muret, et roheline erakond on kaaperdatud nende 2 Marek Strandbergi mahutusel tegutseva liikme poolt.

Mis puudutab mind, siis loodan jätkuvalt mõne uue poliitilise rühmituse tekkimisele ja olen valmis selles nii ajaliselt kui võimaluste piires ka kaasa lööma.

Jumal tänatud, et Saue linn vabanes reformikas Orm Valtsonist, keda on 3 korda kallim palgal pidada kui ühtegi teist omavalitsuse juhti

Maksumaksjale peaks huvi pakkuma järgnev tabel linnapea palga ja iga elaniku kohta makstud palga seose vahel. Kõige kallim 2009. omavalitsus oli Saue linn, kus iga selle elanik maksis reformierakondlase Orm Valtson´i palgaks 123 krooni. Kõige odavam omavalitsus selle elanikele oli Tallinna linn, mille iga elanik kulutas keskerakonna linnapea Edgar Savisaar´e palgale 1 kroon ja 65 senti. Reformierakonna omavalitsuse ja Keskerakonna omavalitsuse juhi palga vahe 74 kordne.

1. koht Reformierakond: Orm Valtson, Saue linnapea, 6000 elanikku, 2009. linnapea palk 741 013 krooni ehk 123 krooni iga sauelase kohta.

Reformikas Orm Valtson seisis oma hiigelsuure palga ja muu hulgas ka Saue armastamise eest.

Orm Valtson 2009. kohalike valimiste plakatil. Teda ei valitud tagasi. Foto valimised2009.wordpress.com

2. koht Keskerakond: Ain Kiviorg, Sillamäe linnapea, 15 852 elanikku (veebruar 2009), 2009. linnapea palk 673 939 krooni ehk 42,5 krooni iga sillamäelase kohta.

3. koht Reformierakond: Andres Jaadla, Rakvere linnapea, 16 913 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 716 767 krooni ehk 42,3 krooni iga rakverelase kohta.

4. koht Keskerakond: Jevgeni Solovjov, Kohtla-Järve linnapea, 41 992 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 662 233 krooni ehk 15,7 krooni iga kohtlajärvelase kohta.

5. koht Keskerakond: Mart Viisitamm, Pärnu linnapea, 43 437 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 720 696 krooni ehk 16,5 krooni iga pärnaka kohta.

6. koht Keskerakond: Edgar Savisaar, Tallinna linnapea, 403 501 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 668 200 krooni ehk 1,65 krooni iga tallinlase kohta.

Järgnevate linnapeade 2009. palgad ei ole veel avalikustatud.

X koht Reformierakond: Urmas Kruuse, Tartu linnapea, 98 454 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Keskerakond: Tarmo Tammiste, Narva linnapea, 65 706 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Reformierakond: Kalle Jents, Viljandi linnapea, 19 515 elanikku (1. jaanuar 2009)

Allikas linnapeade palkadest: http://www.virumaateataja.ee/?id=244774

valimised2009.com kolib aadressile www.kov.ee

Täiendus 2.10.2010. Vahepeal asus leht valimised2009.com aadressil kov.ee aga arvestades Eesti Interneti sihtasutuse küsitavat hinda 342 krooni + registreerimise vahendaja raha, ei ole võimalik seda aadressi enam pidada ning seal vahepeal tehtud postitused saavad liigutatud valimised2009.wordpress.com lehele.

*

Möödunud aasta valimisteks tehtud blogi oli huvitav aja sisustamise viis. Kui vaatan tänaseks kogunenud 103 tuhandet külastajate arvu, siis oli sellele ka huvilisi. Siiski ei näe ma põhjust 2010. ja järgnevatel aastatel selle domeeni eest kulutusi teha ja kolin kogu praeguse sisu ümber domeenile www.kov.ee.

Edaspidi jään ka sinna kirjutama kohaliku omavalitsuse teemadel, sest järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad juba aastal 2013.

Alates möödunud aasta jaanuari lõpust sai siis kirjutatud järgnevalt 837 postitut, need said 84 kommentaari

statistika valimised2009 artikleid

ja seda kõike loeti kokku 103 013 korda

statistika valimised2009.com kokku 103 tuhat lugemist

Seejuures tehti oktoobris 62 tuhat külastust.

statistika valimised2009.com kuude kaupa

Juunis Euroopa Parlamendi valimiste ajal aga 7800 lugemist.

Rahvaliidu Euroopa Parlamendi valimiste leht on võla pärast suletud

Tasub ära märkida, et 7. juuni Euroopa Parlamendi valimisteks loodud Eestimaa Rahvaliidu kodulehekülg on tänaseks päevaks suletud. Lehtedel saadik.eu ja saadik.ee seisab lakooniline teade sulgemisest. Nii juhtub arve tasumata jätmisel.

rahvaliidu valimiste kampaania leht suletud maksmata arve pärast

Tavaliselt suletakse leheküljed siis kui pikema aja jooksul on jäänud arve tasumata. Võimalik, et selline lakooniline tekst on olnud juba mitmeid kuid ja ma ei ole seda lihtsalt varem märganud. Lihtsalt Rahvaliidu kampaania lehte tabas samasugune ikaldus kui nende valimiste tulemust.

Ahti Kõo lahkus Pärnu volikogust ja Reformierakonnast Vello Järvesalu nuumamise pärast

Hirmsad korruptiivsed lood käivad Pärnu reformierakondlaste seas. Möödunud sügisel vahistati Vello Järvesalu poole miljoni krooni omastamise kahtlusega. Nüüd maksti talle ametist lahkumise järel 10 kuu palgana hüvitiseks 784 000 krooni. Seejuures Jane Mets kinnitas väidetavalt asja ilma seda sätestavat lepingut omamata, isegi ilma selle koopiata.

27.11.2009 Vikerraadio Uudis+ saade:
Taastusravi keskus Estonia vara omastamises kahtlustatav reformierakondlane Vello Järvesalu saab lepingu lõpetamise hüvituseks reformierakonna liikme Jane Mets poolt veel 784 000 krooni.

Toida reformierakonda ükskõik kui palju, ikka on täitmatu.

Eestimaa Roheliste kadumine erakondade hulgast

Kõigil viimastel Riigikogu valimistel on esile kerkinud mõni uus partei aga ainult 1 erand on neist ka püsima jäänud. Eestimaa Rohelised kukuvad ilmselt 2011. valimistel Riigikogust välja või peavad ühinema mõne teise erakonnaga.

Meenutame uute parteide tulemist:

1999. Riigikogu valimistel oli selleks Eesti Reformierakond. Tema on ainsana jäänud püsima ka järgmiste valimiste järel ja isegi suurendanud oma positsiooni parlamendis.

2003. Riigikogu valimistel oli Vali kord (tähendas 1 kord valida saamist) ja Uus poliitika ehk Res Publica, mis pidas vastu 2 aastat valitsuses olemist ja selle järel liitus Isamaaliiduga ning kannab nüüd nime Isamaa ja Res Publica liit.

2007. Riigikogu valimistel oli uueks parteiks Marek Strandbergi näoga Eestimaa Rohelised. Esialgu saadi valitsusse puudli kohale palkamisega nõusse SDE kuid 2 aastat valitsuses olemist nakatasid nad reformitripperiga ja Riigikogus vähemusse jäänud valitsus ostab nüüd rohelistelt igaks olulisemaks hääletuseks lisahääli.

Eriti tähenduslikke märke Roheliste hääbumise kohta leiame aga nende üldkogu kirjeldustest. Kusjuures see Rapla saal oli sedavõrd tilluke, et isegi Keskerakonna Pärnu linna või Lasnamäe organisatsioonide koosolekutel on kohti vaja tunduvalt suuremale hulgale inimestele.

Kindel on vaid see, et erakonna senine mitteametlik liider Marek Strandberg sai lüüa, pääsedes uue juhatuse esialgsesse nimekirja alles eelviimasena. Mitmed Strandbergi toetajad jäid juhatuse nimekirjast üldse välja, selle asemel mahub esialgsesse nimekirja hulk uusi nimesid.

Roheliste erakonna pressi­esindaja jutust selgus, et mitmed neist võivad end juhatusest siiski taandada, kuna nad kandideerisid korraga erakonna eri kogudesse. Lõplik tõde peaks selguma paari nädala jooksul.

Rohelistele omase keerulise süsteemi järgi ei valita erakonna üldkogul partei esimeest. Sisuliselt sama rolli peaksid täitma kolm eestkõnelejat. Kes need on, pole samuti selge, nii nagu ei teata täpselt, kunas eestkõnelejad välja selgitatakse.

23. november 2009 EPL http://www.epl.ee/artikkel/483212

Sellest kirjeldusest saab selgeks, et erakondliku struktuurina on eestimaa Rohelised kaoses ja Mart Laari nõuniku ning rublamüügi osalise Marek Strandbergi rolliga erakonnas ei olda sugugi rahul.

Kirjutasin ka suvel Eestimaa Roheliste kaasamise ja valitsuse poliitika kohta, et rohelised puugid rahva rahakotis.

Eesti vajab loodust säästvaid poliitikaid ja algatusi aga selleks ei pea tegema eraldi erakonda. Looduse säilitamine ei saa olla ülesem inimeste vajadusest. Kui põlevkivi põletamisega võrreldes on tuumaenergia puhtam ja odavam, siis tuleb see jaam ka rajada, sest tuulikute või päikese paneelidega ei ole toime tulnud Eestis mitte ükski maja, rääkimata väiksemast asulast. Senikaua kui alternatiivse energia tootjate osa jääb alla 10 protsendi, ei ole nende olemas olul isegi mingit tähendust, sest füüsika seaduste tõttu läheb umbes 1/10 toodetud elektri energiast KADUMA ülekande liinides (elektritakistuse ületamise käigus tekkiva soojuse eraldumine õhku).

Marek Strandberg on ise rääkinud Narva soojusjaamade kohta, et sealsed protsessid on sedavõrd pika ajalise nihkega, et väljuva toodangu reguleerimine näites tuulegeneraatorite järgi ei olegi võimalik. Ta tõi näite, et kunagi ENSV ajal sattus sinna eksikombel põlevkivi asemel 2 ešeloni graniitkillustikku (2 x 40 vagunit, igaüks ca 40 tonni) ja need läksid ka kateldesse põletamiseks ja midagi ei märgatudki. Kui põlevkivi põletamise juurde sattub  3200 tonni mitte põlevat graniiti ja väljuva energia vähenemist ei märgata juhtpuldi näiturite pealt, siis võime vaid ette kujutada, kuivõrd tähtsusetu on tuulegeneraatorite roll. Muide, ükski generaator ei hakka iseseisvalt tuulest elektrit tootma vaid ka tema käitamiseks on vaja väikest voolu. Ma ei tea täpselt, kas see vool peab sinna lisanduma pidevalt kogu protsessi käigus või on seda vaja ainult käitamiseks aga igal juhul läheb seda tarbis.

Omanike Keskliit on IRL-i propaganda keskus

Enne 18. oktoobri valimisi sai MTÜ Omanike Keskliit hakkama ühe valimiste propagandana käsitletava trükise üllitamisega. Selles kiideti MTÜ-d toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi ministriga samasse erakonda kuuluvaid Ken-Marti Vaherit ja Urmas Reinsalu ning soovitati nende poolt hääletada.

16. novembril selgitas minister Juhan Parts oma IRL-i kaaslaste soosimist Riigikogu infotunnis. Sellele viitas ka sama päeva EPL.

3. 15:54 Eesti Omanike Keskliidu toetamine riigieelarve vahenditest

Aseesimees Jüri Ratas Kolmas arupärimine on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Helle Kalda ja Lauri Laasi poolt 15. oktoobril 2009 . Arupärimine käsitleb riigieelarve vahenditest Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta (nr 333) ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, head kolleegid! Viie Riigikogu liikme poolt esitasime 15. oktoobril k.a arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ja arupärimine on seotud Eesti Omanike Keskliidu rahade kasutamisega. Nimelt enne valimisi saadeti Eesti Omanike Keskliidu poolt reklaamid Riigikogu liikmete, küsimus pole Riigikogu liikmetes, vaid küsimus on selles, et Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu on samaaegselt ka selle organisatsiooni juhtorganid. Ja küsimus pole ka selles, et kas nad on juhtorganid, vaid küsimus on selles, et mittetulundusühing Eesti Omanike Keskliit saab raha riigieelarvest ja summa pole sugugi väike, 2 miljonit krooni. Kuna me leiame, et neid rahasid peab kasutama millekski muuks, mitte aga kohalike valimiste reklaamiks, mis pole eetiline, mis pole püstitanud ka oma ülesannet, tekkiski meie valijatel küsimusi meile ja selle tulemusena me esitasime 15. oktoobril, et saada selgust selles osas, seitse küsimust. Ma ei hakka küsimusi ette lugema, loodan, et minister loeb. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Mina palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, ma vastan neile kõigile koos ja ma võiks vastata sellele ühe lausega: mingiks valimispropagandaks ministeerium rahalisi vahendeid ei eralda ja ka teie poolt viidatud riigieelarvest toetust omanike keskliidule ei ole kasutatud ühegi erakonna valimiskampaanias ega valimiskuludeks. Ma võiks sellega lõpetada, aga kuna teil on ka mitmeid muid küsimusi, siis ma räägin natuke pikemalt. Nimelt peame kõigepealt väga oluliseks seda, et majanduses ja sealhulgas elamumajanduse valdkonnas oleks meil reaalne koostöö kodanikuühiskonnaga. Seda nõuab tegelikult see olukord, millises olukorras on elamufond ja millised ühiskondlikud organisatsioonid tegutsevad elamumajanduse valdkonnas. Me teame, et meil on koostöölepingud korteriühistute liiduga ja omanike keskliiduga. Mõlemaid organisatsioone on riik eri aegadel erinevas ulatuses rahastanud. Omanike keskliit on tegutsenud elamumajanduse valdkonnas viimased 15 aastat, ta on olnud maja- ja korteriomanike esindusorganisatsioon. Tänane Eesti Omanike Keskliit, varasema nimega Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, on alates 1994. aastast esindanud ülemaalise ühinguna õigusjärgseid omanikke ning maja- ja korteriomanikke suhetes riigis ja omavalitsustega. Tänaseks kuulub liitu ühingu andmetel üle 40 000 inimese. See ühing seadis asutamisel oma sihiks omandireformi teostamise ja tõrgeteta elluviimise. Omandireformi lõpule jõudmisel on ka ühingu tegevus oluliselt laienenud normaalses tsiviilühiskonnas kujunenud suhete pinnalt korteri- ja majaomanike seisukohtade esindamiseks, ühendamiseks ja toetamiseks. Omanike keskliit on rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu täisliige, selle volikogu, rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu volikogu toimus 2008. aastal Tallinnas. Vaadates Eesti Omanike Keskliidu rahastamist, siis 2007. aastal, kui majandusministriks oli Edgar Savisaar, eraldas ministeerium ühingule 300 000 krooni. 2008. aastal suurendati oluliselt elamumajanduse valdkonnas kodanikuühendustele suunatud toetusi, omanike keskliit sai Majandusministeeriumi eelarve kaudu otse riigieelarvest 2,4 miljonit, 2009. aastal vähendati seda summat 2 miljoni kroonini. Kuidas on kord taoliste mittetulundusühingute raha kasutamisel? Mittetulundusühingutele eraldatud vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping ja esitatakse põhjalikud tegevus- ja finantsaruanded. Nende rahaeralduste kasutamist kontrollib ministeerium nii finantsiliselt kui sisuliselt. Neid vahendeid kasutavad ühingud oma põhikirjaliste tegevuste täitmiseks vastavalt sõlmitud lepingu sisule. Pöördusin teie küsimustega ka omanike keskliidu poole. Omanike keskliit kinnitas veenvalt minu jaoks, et ei ole ei riigieelarve ega muudest vahenditest teinud mingisugust valimispropagandat viidatud valimisteks. Liit selgitas teie poolt lisatud kirjade kohta, et nimetatud toetuskirjad saatsid omanike keskliidu juhatuse liikmed, et tutvustada liidu seisukohti ja kohalike omavalitsuste volikogu valimistel kandideerivaid liidu juhatuse liikmeid. Nende kirjade koostamiseks ja postitamiseks ei kulutatud liidu raha. Liidu juhatuse liikmete kinnitusel tasutakse kirjade eest endastmõistetavalt nende isikute kampaaniakuludest. Me teame, et Eesti Omanike Keskliit on erakonnapoliitiliselt neutraalne ühing. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea minister, teile on vähemalt kaks küsimust. Jaanus Marrandi, palun.

Jaanus Marrandi Tänan! Lugupeetud minister! Lugedes seda n-ö koduomanike liidu, keskliidu kirja, siis ausalt öeldes on jahmatav, see on räme, populistlik propaganda. Siin ei ole kodanikuühiskonnaga, härra Parts, mida teie nimetate, mitte midagi ühist. Kas te olete seda kirja ise lugenud ja näiteks kas teie oskaksite seletada, miks on siia alla kirjutanud näiteks notar kui isik, kes peaks olema poliitiliselt suhteliselt ikkagi neutraalne tegelane? Kui parlamendi õiguskomisjoni esimees saadab koju kirja, kus räägib, et tuleks anda põliselanikele vetoõigus planeeerimismenetluses jne, mida õige võidakse niisuguste asjade all mõista, kes on põliselanik, kellele vetoõigus antakse jne? Kuidas ikkagi 2009. aastal on teie arvates võimalik, et niisuguste rämedustega üldse välja tullakse? Ja te nimetate seda hellitavalt veel kodanikuühiskonnaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ma küsiks vastu, et kuidas on võimalik, et nii rämedate seisukohtadega esineb Riigikogu liige 2009. aastal Eestis? Kui ma loen seda kirja ja ma enam-vähem tean täna korteri ja individuaalelamu omanike muresid, huvisid, millega nad tegelevad, millist toetust nad vajavad, millised on nende ühishuvid ja paljud-paljud muud küsimused, arvestades ka väga palju spetsiifikat erinevates Eesti linnades, linnaosades jne, siis ma arvan, et sellise kodanikuühiskonna ehe liikumine on äärmiselt vajalik. Mul on tõesti raske kommenteerida Anto Raukase ja Priidu Pärna seisukohti, kes on Omanike Keskliidu valitud isikud, ma arvan, et teil oleks võimalik nende käest ise küsida. Seisukohti, mida te ütlete, et te ei tea, kes on Nõmme põliselanik? No vabandage, härra Marrandi, viige ennast kurssi, mis asi on Nõmme linn, linnaosa ja kes saab ennast lugeda Nõmme põliselanikuks ja kes käib seal lihtsalt tegemas mingisugust omakorda tegelikku populismi, mille kohta võiks kasutada natukene võibolla tavapärasemast ebaviisakaid väljendeid. Nii et mul on raske hinnata, mul on see kiri siin käes ja ma arvan, et tegemist on täiesti normaalse oma seisukohtade esindamisega ja nii, nagu teevad seda erinevad kodanikuühiskonnad, kes tahavad oma seisukohti väljendada, ja seisukohtade väljendamine on minu arvates hästi oluline, et lisaks erakondadele ja kodanikele ka kodanikuühendused osalevad teema juures.

Aseesimees Jüri Ratas Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Aitäh! Lootsin küll, et te seitsmele küsimusele ikka täpsemalt vastate, mitte lakooniliselt. Siin on ka muid küsimusi, mitte ainult omanike liidu kohta, aga see selleks. Mul on hoopis küsimus selle kohta, et kui te nii põhjalikult uurisite seda raha ja saite vastused ja tean ise ka väga hästi, ise olen üürnike liidu esinaine, et alati peab projektidel olema omafinantseerimine. Kui palju oli 2 miljoni projektil, kuigi … poliitika uurimine on omanike liidu 2009. aasta projekt, kui palju on omafinantseerimist? Öelge mulle täna täpselt rahaliselt omanike liidult, sest muid allikaid seal märgitud ei olnud, kui ma vaatasin aruandlust, kas te ütleksite, kui palju on omanike liidu omafinantseerimine siis, kui te ütlete, et nemad ei kasutanud seda raha mitte reklaamiks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma saan aru, et te küsite omanike liidu eelarvet tervikuna, millega nad tegelevad aastast aastasse. Minu teada need andmed on avalikult olemas. Riik finantseerib teatud tegevustoetusi omanike liidu tegevustele. Mul ei ole praegu täpset ülevaadet kogu omanike liidu tegevusest erinevatel aastatel. Ma tean, et neil on liikmemaksud, neil on 40 000 liiget, nad teevad koostööd erinevate ettevõtetega jne. Ma arvan, et viige ennast lihtsalt selle organisatsiooni tegevusega kurssi. Nüüd kui teie küsimus oli selleks, et kui palju n-ö kirjade kulu oli, siis nagu ma ütlesin ja selles osas ma sain omanike liidu juhtide käest kinnituse, et konkreetselt neid kirju ei rahastanud omanike liit. Omanike liit ütles oma seisukoha, keda ühte või teist isikut või organisatsiooni nad toetavad. Eesti Omanike Keskliit kindlasti ei toeta Keskerakonda, sellepärast et Keskerakond kiusab omanikke Tallinna linnas. Miks ta peaks toetama seda laadi poliitikat, kes kiusab omanikke? Kuulge, kujutage ette, sellised maamaksu tõusud, mida täna peavad maksma majade omanikud, ei ole võimalik toetada. Ja ma ei saa ette heita kodanikeühendusele, et nad ei saa teid toetada. Tule taevas appi!

Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Minul on au teid tunda kui õiglase meelega peaministrit. Ma tahaks teada teie hinnangut, kui eetiliseks te peate , et teie erakonnakaaslased kasutavad oma valimiskampaanias ühte MTÜ-d, mida toetab rahaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida te praegu juhite? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts See küsimus on natuke… teil on teatud kahtlused ja te olete läinud nende samade keskerakondlaste õnge. Ja ma vastaks sellele küsimusele. Ma veel kord kinnitan: nad ei ole seda raha kasutanud, aga erinevad mittetulundusühingud sõltuvalt nende tegevusest avaldavad toetust erinevatele poliitikutele ja eriti veel poliitikutele, kes kuuluvad nendesse ühingutesse, mis ei ole Jumala eest keelatud! Aga Ester, mul on kahju, et sa oled läinud meie Eestimaa poegade ja tütarde demagoogia ja propaganda õnge. Ma võtsin igaks juhuks kaasa reedese Sirbi, kus Tiit Kärner analüüsib toimunud kohaliku omavalitsuste kampaaniat. Ja kujutage ette, analüüsides erinevate erakondade kampaaniat, mida ütleb lugupeetud analüütik Keskerakonna kampaania kohta, tsiteerin: “Keskerakond valis välja kaks arvukamat ning kõige vähem informeeritumat sihtrühma, tekitas neis massiivse, valeliku propaganda abil hirmu ja ohustatuse tunde ning ilmus siis valgel hobusel nende päästjana. Soovitud tulemus saadigi. Et seejuures lõhestati ühiskond, külvates umbusku, vihkamist, süvendati inimestes veendumust poliitika põhimõttelises räpasuses, kahandati nende usku oma riiki, taandati valijad millekski vihmaussi või konnakoiva taoliseks, millel nõelga närvipunkti tabades, saab esile kutsuda soovitud liigutuse, ning kõige selle läbi saeti demokraatia alustalasid, see erakonda ja tema propagandiste ei huvitanud”. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma saan aru küll, et siin on tegemist hetkel sisulise vaidluse üle, kuidas on valimiste eetikaga. Ma küsiksin lihtsustatult: ma saan siit aru ikkagi niimoodi, näiteks, kui ma olen Tallinna Sadama nõukogu liige, Tallinna Sadamal on mingi oma majandustegevus, natukene aitab teda riik ja siis, kui tulevad järjekordsed valimised, siis ma palun Tallinna Sadama juhatusel saata ringi kiri, et parim Eesti Vabariigi peaminister oleks Aivar Riisalu. Kas te leiate, et ma käitun õieti?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ei, Aivar, sa eksid. Kõigepealt, kui sa räägid eetikast ja ma pean sinust väga lugu. Ma juhin tähelepanu muide, kui me räägime üldse kohalikest valimistest ja selliste sõnadega, siis ma soovitan kõigepealt Keskerakonnal ühineda Eesti Mittetulundusühingute Sihtasutuste Liidu algatusega heast valimistavast. Käia nende inimestega koos, kes sellega tegelikult oma erinevaid nõudmisi, soovitusi seavad ja järgida selle järgi. Kui te seda oleksite teinud, siis te selliseid küsimusi ei esitaks. Minu arvates on täiesti suur vahe, kui sa räägid ühest riigi äriühingust ja mittetulundusühingust, millel on kümned tuhanded liikmed. Need on väga erinevad asjad. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rein Ratas, palun!

Rein Ratas Tänan, juhataja! Härra minister! Tänan teid hea käsitluse eest kodanikuühiskonna ainetel! Antud kirjale, mis on lisatud arupärimisele, on alla kirjutanud mitte karjapoisid, vaid väga väärikad ja tuntud isikud. Nad viitavad Urmas Reinsalu lubadustele Nõmme osas ja minu teada pole Urmas Reinsalu neid lubadusi ka vaidlustanud. Kas te olete siis alustanud teatud tasandil, erakondlikul või mingisuguse grupeeringu tasandil põhiseaduse muutmist, et määratleda kõigepealt põliselaniku mõistet ja anda neile siis vetoõigus, mida kultuurmaailm siiani minu teada ei tunne? Olen rääkinud!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma hea meelega vastaks sisuliselt, aga see küsimus on teil kontekstist välja rebitud. Nii nagu mina lugesin seda kirja või seda pöördumist ja olen kursis ka nii oma erakonna valimisplatvormiga, aga tean ka Omanike Keskliidu tegevusi erinevates valdkondades, siis te lihtsalt rebite ühe sõna kontekstist välja ja võite seda keerutada ja jõuda välja kus teab – kindlasti pigem sohu kui õndsusesse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud härra majandusminister, head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui see arupärimise tekst ja see kiri, millele siin viidatakse, poleks olnud tõepoolest sõna otseses mõttes niivõrd räme. Minu jaoks on lihtsalt hämmastav, et niisugust asja saab põhimõtteliselt nimetada meelitlevalt kodanikuühiskonnaks. Omanikud, olen ise ka omanik, olen põliselanik, minu suguvõsa on ühes kohas elanud üle 300 aasta, omanikega suhtlen iga päev, tean väga hästi omanike mõtlemist. Aga ma ei kujuta ette, et omanikud ripuvad nii-öelda riigi lõa otsas, küsides riigi käest raha ja tehes siis selle erakonna kasuks poliitikat, kes neile seda raha annab. See ei ole märge poliitilisest sõltumatusest ja see ei ole ka hea tava ühe tõelise omanikuorganisatsiooni jaoks – saada kuskilt raha, et siis sellele organisatsioonile kiidulaulu laulda. Ükskõik, kust rea pealt täpselt see konkreetse kirja margitasu tuli, oluline on ikkagi põhimõte. Kui nüüd vaadata seda kirja ja seda asja laiemalt, siis ausalt öeldes siin härra majandusminister luges väga selgelt ette, pöördus oma ettekandes nii-öelda Keskerakonna poole ja valimistavade poole. Mulle meenus kohe siin, ma arvan need olid 1999. aasta kohalikud valimised. Mäletate, kus Heimar Lenk istus ühe vanni ääre peal ja keeras kraanist vett ja ütles, et vee hind tuleb hoida kontrolli all. See pakkus kõigile avalikkuses üsna palju nalja ja öeldi, et kuidas Keskerakond hoiab vee hinda kontrolli all, siis täna istub sellesama vanni teisel serval Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu ja nad lubavad ka vee hinna kontrolli all hoida. Ei ole mingisugust vahet! Ja kui me räägime siin mingitest tavadest, siis kohalike omavalitsuste mõjudest ma oskaksin härra majandusministri enda erakonna kohta väga jahmatavaid faktikesi tuua, aga see ei ole tänase arupärimise teema. Aga kui me vaatame edasi seda kirja ja nimetame seda veel kord selliseks hellitlevaks kodanikuühiskonna näiteks, siis ausalt öeldes on üsna arusaamatu, kuidas tõepoolest parlamendi õiguskomisjoni esimees laseb ennast nimetada siin n-ö soositud kandidaadiks ja rääkides samas põliselanikest, kellele vetoõigus on vaja anda, rääkimata, kes see põliselanik on? Kas Nõmme elanik, kes on elanud 10 või 15 aastat, 20 aastat, on nad eestlased, on nad kodanikud, kes nad on? Väga abstraktne lugu, väga arusaamatu ja selline kontekst viitab pigem sellisele tõsisemale põhiseaduslikule küsimusele, minu arvates, kui lihtsalt põliselanike. Asi on lahtiseks jäetud. Ja samas, kui ma näen, et siia on alla kirjutanud veel notar, kes võiks ju ka olla enne kõike poliitiliselt neutraalse positsiooniga ametnik, siis noh, need küsimused on ikkagi väga tõsised ja kui härra majandusminister käsitleb niisugust suhtlemisvormi ja pöördumist ja omanike organisatsiooni tegevust nagu hea näitena mittetulundussektorist ja kodanikuühiskonnast, siis on ikka asjad viltu küll! Kodanikuühiskond ja eriti omanikud peaksid suutma oma tegevust kõigepealt ise rahastada, siis suudavad nad nimetada ennast ka poliitiliselt sõltumatuks, kui nad suudavad ennast ise rahastada, ja kui seda ka tehakse, siis tuleks jääda tõepoolest heade tavade piiresse, sest ega ikka 2009. aastal mitte keegi ei usu küll, et üks või kaks olgu nii tublid poliitikud kui tahes, saavad näiteks kodude maamaksu ära kaotada – see ei ole ju realistlik, olgem ausad! 2009. aastal on see populism, sellest olen ma siinsamas kõnetoolis rääkinud nendesamade eelnõude menetlemisel – vee hinna kontrolli all hoidmise jne. See on kurb näide kodanikuühiskonnast, see on kurb näide, kuidas riik ei tohiks tegelikult kodanikuühiskonda suhtuda ja kuidas omanikud võiksid ennast ise kehtestada tegeliku mittetulundusorganisatsioonina, aga mitte riigi ja mõne poliitilise organisatsiooni ripatsina. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid, hea minister! Eelkõneleja ütles väga palju ära. Siin puldis on selles mõttes üsna keeruline seista. Ma olen ennast kogu aeg pidanud inimeseks, kes arvab, et mulle on arusaadav, mis Eestimaal tegelikult toimub. Aga kas või seesama teema siin jätab mulle päris tõsise kahtluse, kas ma ikka saan asjadest aru. Mõned märksõnad, mis peale Jaanus Marrandi ergutavat sõnavõttu veel hingele jäid. Majandusminister vastas väga ilusasti, et Eesti Omanike Keskliit ei ole riigieelarvelisi vahendeid selles reklaamikampaanias kasutanud. Üsna suure tõenäosusega tal õigus. Seda ei olegi tehtud sellepärast, et raha on liigitunnuseta kaup ja teda kontekstist välja rebida, kas selle ümbriku jaoks läks riigi raha või mingi muu raha – lõppude lõpuks ei olegi üleüldse tähtis. Ma tõesti usun, muuseas, et lugupeetud kodanikud isegi rahastasid selle kirjade kampaania võib-olla ise. Küsimus on selles, et kaitseseisundis kiputakse reeglina ära unustama see, et mille nimel on poliitikat tegema hakatud. Tegema hakatud on poliitikat ühe väga adekvaatse kaubamärgi sildi all, mille rahastmisel täiesti juhuslikult üks osa on ka riigi raha. Küsimus on selles, et see logo, mille püsimajäämisel osaleb Eesti riik, minu jaoks jääbki nüüd õhku rippuma küsimus, et miks ma küsisin ka tobedalt selle sadama näite kohta, et kas siis organisatsioonid, kus riigi rahastamine sees on, võivad poliitikat teha või nad ei või poliitikat teha? Ja rumala inimesena ma pean tunnistama, et ma järjekordselt ei saa aru, mis toimub. Sellepärast ma küsisingi rumala küsimuse sadama kohta. Ja tõepoolest, järgmine asi, mis mind nagu tõeliselt erutab, on see sama põliselaniku küsimus. Kas me peaksime hakkama siis põhiseadust ümber vaatama? Ja siis ma küsingi endalt, et ma julgen ka olla olnud Tallinnasse vahepeal sisse kirjutatud, kes ma siis olen? Ma olen kuskil külas sündinud, mingisuguses täiesti kolkakohas, kas mina siis ei olegi põliselanik? Seepärast, kui mulle tuleb selline kiri koju näiteks, et Tallinna kesklinna põliselanikud saavad rääkida kaasa mingis küsimuses, siis ma tunnen, olles täitnud oma lapsepõlveunistuse, ostnud Tallinna kesklinna maja, et ma ei olegi põliselanik. Kes ma siis olen? Mina leian, et me satume päris sügavasse vastuollu isegi mitte konstitutsioonilises või põhiseaduslikus mõttes, aga just vastandumise mõttes. Miks me peame külvama sellist vaenu – sina oled oma, sina oled põlis, sina oled indiaanlane, sina oled tulnukas? Aga tühja sellest, palju hullem lugu tegelikult on see, et see millest me siin täna räägime, on ju kõik valimistega seotud ja valimised ei taha ega taha lõppeda. Järgmised valimised on juba alanud ja jälle läheb kõik edasi. Kui millegi sellisega oleks hakkama saanud keskerakondlane, siis kogu vabariigi meedia oleks tormanud talle kõrri suhteliselt suure tõenäosusega oleks ta täna katki rebituna vedelemas kuskil nurga taga sellepärast, et see oleks olnud ikka pühaduse rüvetamine küll. Topeltstandardeid ju Eestis ei ole! Kõik käituvad ääretult viisakalt, olles sellele konventsioonile, millele Keskerakond pole alla kirjutanud, nemad ei eksi mitte millegi vastu. Ja veel üks asi, mis jäi hinge kriipima – seesama maamaksuküsimus. Mina küll olen kesklinna elanikuna tTallinna linnale änulik, et ta maamaksu tõstis. Jah, mul on valus seda maksta, aga minu kanalisatsioon 300 meetri kaugusel Ülemiste järvest ei voolagi enam Ülemiste järve, vaid läheb torusse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud. Sellega oleme me tänased arupärimised läbi vaadanud.

Rakvere raipe kandidaat on Olev Puldre

Rakvere raibe on taim, umbrohi. Poliitikas võiks umbrohi tähendada ka reeturit või ebaväärikat käitumist. Esimeseks kandidaadiks sellele kohale on Rakveres Keskerakonna nimekirjas volikokku valitud Olev Puldre, kes kohe vahetas erakonda ja liitus Isamaa ja Res Publica liidu väärtustevaba seltskonnaga.

Keskerakonna juhatus arvas Olev Puldre erakonnast välja

Keskerakonna juhatus arvas erakonnast välja Rakveres Keskerakonna nimekirjas volikogusse kandideerinud ettevõtja Olev Puldre, kes rikkus jämedalt erakonna põhikirja nõudeid ning kahjustas erakonna mainet.

Rakverest riigikokku valitud Toomas Varek nimetas Puldre käitumist reeturlikuks.

„Kui inimene kandideerib erakonna nimekirjas ja sai nimekirja häältega, mitte otsemandaadiga, volikogusse, siis ei saa sellist käitumist pidada soliidseks, julgen öelda, et see on erakonna ja nimekirja reetmine,“ ütles Varek.

Puldre vahetas erakonda vahetult pärast Keskerakonna nimekirjas Rakvere volikokku valituks osutumist.

Keskerakonna pressiteade 10.11.2009

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi hakkab linnapeaks

Praeguse Pärnu maavanema Toomas Kivimägi pärast muutis Eesti Vabariigi parlament ehk Riigikogu lausa avaliku teenistuse seadust!

29. oktoobri linnavolikogu istungil valiti volikogu esimees ja aseesimehed ning kuulati ära Pärnu Linnavalitsuse lahkumispalve.

Volikogu esimeheks valiti 29 poolthäälega Cardo Remmel, kes kandideeris valimistel Toomas Kivimägi Valmisliidus. Volikogu aseesimeesteks valiti 24 poolthäälega Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud Jüri Kask, 28 poolthäälega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Epp Klooster ning 29 poolthäälega Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Väino Hallikmägi.

Pärnu Linnavolikogu 33 liikmest osales istungil 30.

www.parnu.ee

Tartu linna uus koalitsioon

29. oktoobril allkirjastati Tartu linna uue koalitsiooni leping. Järgnev info www.tartu.ee lehelt:

PILTUUDIS: Täna allkirjastati Tartu koalitsioonilepe
Täna kirjutasid Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Kruuse, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ja Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees Karin Jaanson Tartu raekoja saalis alla dokumendile “Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013″.

tartu.ee ja leping .doc failina

Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013

http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0ddc6c63534c1819c2256c4e003069d6/17ba6fb494f027dcc225765e004924ad/tekst/0.84?OpenElement&FieldElemFormat=jpg

Lähtudes 18. oktoobril 2009. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemustest Tartus, otsustasid Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, edaspidi Partnerid, ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel koostööks Tartu Linnavolikogus ja Linnavalitsuses ning moodustada võimuliidu ühiseks valitsemiseks Tartus aastatel 2009–2013.

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu valimisprogrammidele 18. oktoobri 2009. aasta Tartu Linnavolikogu valimisteks, Tartu linna arengukavadele ning varasemates osapoolte vahel sõlmitud koalitsioonilepingutes väljendatud suundumustele.

Paljude investeerimiskavade teostamine sõltub Euroopa Liidu, riigi ning linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe prioriteediks on kõigi tartlaste toimetulek ja heaolu ning avalike teenuste arendamine.

Linnajuhtimise põhimõtted

Ühendades endas traditsioonid ja pürgimuse modernsusele, toetuvad partnerid võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimises järgmistele väärtustele:

• Elukeskkonna järjekindel paremaks muutmine.
• Avatus. Linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.
• Osalus. Sotsiaalsete väärtuste ja ühiskonna sidususe olulisus. Linlaste vastutustunne kogukonna ees ja aktiivsus ühistegevuses.
• Innovatiivsus. Uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. Teadmistepõhisele majandusele üleminek, ettevõtlikkus ja majanduslik avatus.
• Säästlikkus. Kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus.
• Sünergia. Stimuleeritakse koostööd ja integreerivaid piiriüleseid ettevõtmisi.

Avatud valitsemine ja linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse

• Kaasame kõik volikogus esindatud poliitilised jõud linnaelu oluliste küsimuste aruteludesse juba otsustusprotsessi algfaasis.
• Anname kodanikualgatusele ja erinevatele kodanikuühendustele (sh linnaosade seltsid ning eriala- ja huviühingud) avaramad võimalused linna asjades kaasa rääkida ning oma loomingulist initsiatiivi rakendada. Langetame suurt avalikku huvi pakkuvaid otsuseid alles pärast nende põhjalikku läbiarutamist kodanikeühenduste ja piirkondlike seltsidega.
• Loome linlastele rohkem interaktiivseid võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste, sh planeeringute ettevalmistamisel, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke, veebifoorumeid, linna kodulehte ning teisi moodsaid suhtlusvahendeid.
• Delegeerime ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega kodanikuühendustele seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.
• Loome kõigile tartlastele mõeldud „Heade mõtete fondi”, millega toetame linlaste omaalgatuslikke projekte, kaasates seeläbi kolmanda sektori avaraid võimalusi.
• Lihtsustamaks tartlaste asjaajamist, arendame linna juhtimises „ühe akna teeninduse” põhimõtet (one-stop shop), mis tähendab, et võimalusel suhtleb linnakodanik asja-ajamistes vaid ühe ametnikuga ning muud protseduurid viiakse läbi linnavalitsusesiseselt.
• Suurendame muukeelse elanikkonna võimalusi nende aktiivseks tegevuseks eesti keele- ja kultuuriruumis.
• Jätkame noortevolikogu toetamist ning noorte esindajate kaasamist linna otsustusprotsessi.
• Koostöös ülikoolide ja mittetulundusühingutega alustame sallivuse tõstmise programmi, et Tartus tunneksid ennast turvaliselt kõik elanikud, hoolimata nende east, soost, rahvusest, nahavärvist jne.
• Koostame kodanikuühiskonna arendamise koostööleppe.

Tartu on teadmuslinn

Teadmuslinnana on Tartu rahvusvaheliselt mainekas ülikoolilinn, kus on kõik tingimused, et omandada mitmekülgseid, kvaliteetseid teadmisi ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusasutused on linna kõige suuremad tööandjad. Õppetöö kõrge kvaliteedi tagab lõimunud võrgustikupõhine haridussüsteem, millesse kuuluvad üld-, kutse- ja kõrgharidus.

• Lähtume hariduse arengukava läbivaatamisel muutuvatest demograafilistest oludest, kindlustades jätkuvalt kõrge hariduskvaliteedi ning hästi toimiva haridusvõrgustiku.
• Tagame Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel toimiva keskhariduse kättesaadavuse, kus saavad õppida Tartus töötavate välismaalaste lapsed ja teistes riikides oma haridusteed alustanud kooliealised tartlased.
• Kaasajastame kõik Tartu koolimajad ja varustame need vajalike infotehnoloogiliste lahendustega. Hõlbustame nii õpilaste kui ka õpetajate tööd ning alustame piltootprojekti digitaalse õpikeskkonna loomiseks.
• Korraldame õpetajatele vastavad koolitused, et nad kasutaksid ainetundides aktiivselt innovaatilisi lahendusi.
• Jätkame kuld- ja hõbemedaliga  gümnaasiumilõpetajate premeerimist ning tunnustame rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õppureid.
• Soodustame üldhariduskoolide, Kutsehariduskeskuse ning kõrgkoolide koostööd, et võimaldada õppuritel saada parim haridus.
• Viime lõpuni Tartu koolistaadionite korrastamise.
• Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Kaitseliiduga võimaldame õpilastele vabatahtliku riigikaitseõpetuse kursused.
• Toetame majandusõpet ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Tartu koolides
• Aitame kaasa riigiastustuste, sh Rahvusarhiivi ja Riigikohtu sobiva asukoha leidmisele.

Ülikoolilinn Tartu

• Teostame koostööprojekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning teiste kõrgkoolide, kultuuriasutuste ning erasektoriga, et ühiselt arendada Tartut  kõigis eluvaldkondades. Jätkuvalt kaasame ülikoolid linna sõlmprobleemidele lahenduste otsimisele ning linnaruumi planeerimisele.
• Toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning soodustame innovaatiliste ettevõtete teket ja arengut koostöös Tartu Teaduspargi ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
• Toetame Tartu  kõrgkoolide infrastruktuuri arendamist ning avatust linlastele.
• Toetame teadushuviliste õpilaste arengut ja korraldame teaduslaagreid.
• Loome koostöös Tartu ülikoolide ja ettevõtetega õuesõppe klassid.
• Jätkame Raefondi ja Joosep Tootsi Fondi preemiate ning stipendiumite maksmist Tartu ülikoolide tudengitele ja õppejõududele.
• Toetame rahvusvaheliste teaduskonverentside läbiviimist Tartus.
• Loome stipendiumi kraadiõppes tudeerivatele välistudengitele.
• Panustame Tartu kui rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkoha tuntuse suurendamisesse.

Tartu on ettevõtluslinn

Tartu ettevõtlus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ettevõtluse löögijõu moodustavad rahvusvahelistel turgudel edukad ettevõtted juhtivates majandusvaldkondades, mida toetab mitmekesine uus ja vana majandus. Kliendisõbralik ja keskkonda säästev tootearendus nii tootmises kui teeninduses tagab Tartu ettevõtjate edu.

• Kaasame ettevõtjad linna arengut puudutavate otsuste kujundamisse.
• Koostöös ülikoolide, Tartu Teaduspargi ja ettevõtetega soodustame innovatiivse ning teadusmahuka ettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist.
• Toetame Tartu Teadusparki Nanolabi hoone rajamist, luues sellega parimad võimalused Eestis tipptehnoloogiafirmade arenguks.
• Toetame Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust, mis elavdab uute kultuuri- ja loovtööstuse ettevõtete teket ja arengut.
• Väärtustame turismi kui suure potentsiaaliga ja tööhõivele olulist majandusharu.
• Julgustame ja nõustame inimesi ettevõtlusega alustama. Selleks jätkame Tartu ettevõtlusnädala ja ettevõtlusalaste koolituste korraldamist ning toetame Tartu Ärinõuandla ja Tartu Teaduspargi tegevust.
• Edendame koolides ettevõtluse aluste õpet, suurendades nii noorte tartlaste ettevõtlikkust ning valmisolekut oma äri alustamiseks.
• Koostöös riigiga jätkame koolitusprojekte, et tagada soovijatele vastavad oskused kiireks naasmiseks tööturule.
• Linna ettevõtluskonkursil väärtustame ka säästliku ja rohelise mõttelaadiga ettevõtjaid.
• Arendame Tartu Loomemajanduskeskust, korrastades hooned aadressil Kalevi tn 13, 15, 17.
• Toetame tootmise kiiret uuendamist, jätkates tööstusparkide paindlikku arendamist.
• Tagame koostöös ettevõtjatega neile vajaliku linna infrastrtuktuuri arengu.
• Tegutseme selle nimel, et Tartu oleks hea teenindusega linn.

Tartu on modernse elukeskkonnaga linn

Arendades Tartut „Targa linna“ põhimõttel, võttes kasutusele uudseid lahendusi linnaehituses ja -majanduses. Parendame linnas tehnilisi infrastruktuure, mis on ökonoomsed, jõuavad iga majapidamise ja ettevõtteni. Tõstame Tartu linnaruumi turvalisust ja miljööväärtuslikkust ning arendame ja kasutame seda jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkame Tartu integreerimist rahvusvahelisse transpordivõrku ja linna transpordikorralduse muutmist turvalisemaks, kliendi- ning keskkonnasõbralikumaks.

• Tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega, rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täituvust ning optimeerida liinivõrku. Kindlustame linnaliinide bussipeatused bussiootepaviljonide- või varikatustega.
• Koostöös naabervaldadega pikendame linnaliine ümbruskonna asumiteni. Usaldame piletimüügi ja liinide tellimise transpordikeskusesse, mille haldajaks on linn, ning korraldame hanked liinivedajatele. Vajadusel kaalume munitsipaaltranspordiettevõtte loomise otstarbekust.
• Teeme ettevalmistusi keskkonnasõbralike biogaasil sõitvate busside kasutuselevõtuks.
• Toetame jätkuvalt vanemate kui 65-aastaste inimeste tasuta bussisõitu.
• Meie strateegiliseks eesmärgiks on tihedam koostöö Tartu ümbruskonna valdadega.
• Toetame suurelamurajoonides parkimiskorralduse lahendamist ning haljastuse ja mänguväljakute rajamist. Toetame kortermajade energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu ning modernsete jäätmekogumisjaamade ehitamist. Peame tähtsaks korteriühistute hoovialade ja juurdepääsuteede kooskõlla viimist päästeameti vajadustega.
• Rajame jäätmekogumisjaama Turu tänavale.
• Toetame Tartu ühe olulisema värava, Tartu raudteejaama hoone valmimist.
• Alustame Idaringtee ja Ringteesilla ehitust.
• Tagame mugava liikumise Tartu kesklinna ning Tartu lennuvälja ja Tallinna Lennart Meri lennujaama vahel.
• Toetame kiire ning mugava rongiühenduse väljaarendamist Tartu-Tallinn ning Tartu-Valga-Riia liinil.
• Toetame keskkonnasäästlikku liiklemist, luues keskkonnasõbralikele liiklemisvahenditele Tartus spetsiaalsed parkimiskohad ja laadimispunktid ning tagame neile tasuta parkimise.
• Rajame koolide, ülikoolide, bussijaama ja raudteejaama juurde turvalised rattahoidlad.
• Jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist, kaasates selleks ka Tartut ümbritsevad naabervallad.
• Toome aktiivse elu Emajõele. Selleks kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et alustada aastal 2011 atraktiivse jõekeskuse, Lodjapargi ehitust. Toetame sõude- ja aerutamisspordi ning veemotospordi arendamist.
• Veesõidu hõlbustamiseks rajame Emajõele paadisadamaid ning toetame paaditankla valmimist.
• Puhastame Emajõe kaldad ning rajame kallastele mugavad piknikupaigad ja terrassid.
• Muudame Küüni tänava ja Kaubamaja esise haljasala peredele mõnusaks puhkealaks ning vabaõhuürituste toimumispaigaks.
• Laiendame traadita interneti leviala kogu kesklinna alale ning koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga ka kliinikumi hoonetes.
• Innustades tartlasi kaasa rääkima linna probleemide lahendamisele, tagame, et Tartu heakorratelefonile 1789 helistamisel on esimene kõneminut tasuta.
• Loome võimalused talutoodete turule Annelinnas.

Tartu on hooliv linn

Kõigil tartlastel peab olema võimalus elada väärikalt. Tartus on inimesest hooliv ja turvaline elukeskkond ning iga inimene vastutab oma tegevuse ja selle tagajärgede eest. Heal tasemel tervishoid ja ravi, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus ja tööhõive tagavad Tartu elanikele tervise hoidmise ja taastamise ning tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamise võimalused ning elukestva toimetuleku.

• Aastaks 2013 on igal Tartu lapsel lastehoiukoht. Toetame erasektori algatusi lastehoiuteenuste pakkumisel.
• Ehitame uued lasteaiad-koolid jt. ühiskondlikud hooned energiasäästlikkust silmas pidades. Sh võttes kasutusele päikeseenergia, õhksoojuse ning muud alternatiivsed soojusallikad.
• Toetame mängurühmade loomist kodustele väikelastele.
• Jätkame mänguväljakute rajamist, mille tulemusena on aastaks 2013 Tartu igas linnaosas lastele avatud mänguväljak.
• Jätkame sünnitoetuste maksmist.
• Kindlustame, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.
• Nõustame koole koolitoidu pakkumisel, jälgides, et koolitoit oleks tervislik, ning soodustame kodumaise mahetoidu pakkumist. Vaatame üle koolitoidu rahastussüsteemi, tagades, et kõik lapsed, sõltumata perekondlikust rahalisest seisust, saavad täisväärtuslikku koolitoitu. Linna panus koolitoidu rahastamisel ei vähene.
• Tervishoiu edasiseks süsteemseks arendamiseks töötame välja Tartu linna terviseprofiili.
• Toetame Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi valmimisel 2009–2013.
• Jätkame hooldusravi- ja hospiitsteenuse linnapoolset toetamist kliinikus.
• Loome koos riigiga võimalusi töötute ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks vastavalt nende võimetele.
• Laiendame pere-, majandus- ja finantsraskustesse sattunud tartlastele toimetuleku-nõustamise teenuseid, sh inimestele, kellel on probleemid kodulaenu tasumisega.
• Jätkame munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide teenuste arendamist ning pakkumist vähekindlustatud ja hättasattunud inimestele. Kavandame eakatele tartlastele mõeldud elamute ehitamise.
• Koostöös kolmanda sektoriga kasutame ära Euroopa Liidu võimalused pakkuda lapsega kodus olnud emadele täiendõppet, et nende tagasitulek tööturule oleks valutum.
• Jätkame Tšernobõlis teeninutele sotsiaalsete lisatagatiste pakkumist.
• Jätkame eakate päevakeskuste võrgustiku arendamist. Tõstame linnaasutuste, sh koolide osa piirkonna kogukondliku, sh huvitegevuse korraldamisel.
• Arendame edasi haigete, eakate ja puuetega inimeste koduhooldust, koduõendust ja eakate häirenupu teenust.
• Koostöös päevakeskustega jätkame toitlustusteenuse pakkumist eakatele.
• Töötute rakendamiseks jätkame avalike tööde rahastamist linnaeelarvest.
• Tagame pensionäridele ja vähekindlustatud peredele Anne saunas soodustuste programmi „Taskukohased neljapäevad”.
• Koostöös erivajadustega inimeste ühendustega jätkame vajalike teenuste arendamist ja osutamist.

• Linnaruumi planeerimisel, renoveerimisel ja kasutuslubade väljastamisel arvestame erivajadustega inimeste vajadustega.
• Toetame rahaliselt erivajadustega inimesi nende eluruumide kohandamisel tulenevalt puudest.
• Koostöös riigiga ehitame Käopesa Lastekodule peremajad.
• Jätkame Laste Turvakodu renoveerimist.
• Koostöös riigiga kavandame ja ehitame aktiviseerimis- ning rehabilitatsioonikeskuse kodututele ja töötutele.
• Alustame VTHK Nõlvaku tänava pansionaadile teise järgu ehitust.

Tartu on loov linn

Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn. Linn kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Eestis ainulaadne Tartu kultuurikeskkond tõmbab magnetina loovinimesi. Ergas kultuurielu kujundab professionaalsetele loojatele stimuleeriva ja soodsa tegevuspinnase. Linnavõim teadvustab endale ja linlastele kultuuri ning spordi väärtusi, investeerides kultuuri- ja spordialasesse tegevusse, organisatsioonidesse, infrastruktuuri ja koolitamisse.

• Eesti vanim teater Vanemuine koos kontserdimajaga on jätkuvalt linna üks kõige olulisemaid koostööpartnereid teatri- ja kontserdielu arendamisel. Toetame hoonete jätkuvat uuendamist ja blackbox’i rajamist. Tagame jätkuvalt eakatele ja lastele taskukohased võimalused väärtkultuuri nautimiseks.
• Toetame huvihariduse, sh tehnikaringide arengut eesmärgiga, et igal Tartu lapsel oleks võimalus osaleda huviharidusringide töös, olenemata tema perekonna majanduslikust seisundist.
• Jätkame noortekeskuste arendamist ning kaasates Euroopa Liidu vahendeid, ehitame valmis Anne Noortekeskuse uue hoone ning renoveerime Lille Maja. Jätkame noortekohviku toetamist.
• Lahendame Tartu I Muusikakooli ruumiprobleemid.
• Kavandame Euroopa Liidu vahenditega Lille mäele Tartu Keskkonnahariduse keskuse ökomaja.
• Toetame noortele suunatud kultuuriürituste, nagu tudengipäevade, festivalide ja klubiürituste läbiviimist Tartus. Oleme avatud uutele ja alternatiivsetele noorteüritustele ning algatustele
• Ehitame aastaks 2011 valmis ainulaadse Ahhaa teadus- ja  hariduskeskuse. Tagame koostöös ülikoolide ja riigiga Ahhaa keskuse jätkusuutliku arengu.
• Toetame 2014. aastal avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimist.
• Kaasates Euroopa Liidu vahendeid, toetame vanatehnika muuseumi arendamist.
• Toetame traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist nagu Hansapäevad, laulupidu, linnaosade päevad, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, Emajõe Festival jt.
• Riigiga koostöös viime lõpule Pauluse kiriku renoveerimistööd, sh 1000-kohalise kontserdisaali ehituse.
• Toetame alternatiivkultuuri tegevust Tartus, sh Kultuuritehase arendamist.
• Jätkame kesklinna kultuurikvartali väljaehitamist, uuendame 2011. aastaks Antoniuse õuele teise käsitöömaja ning viime lõpule Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehituse.
• Valmistame ette Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühise hoone ehitamist.
• Lisaks traditsioonilistele üritustele toome aastal 2011 Tartusse Euroopa suurima rahvatantsu ja rahvakunsti festivali Europeade.

Tervislikud eluviisid

• Arendame piki Emajõe kallast välja valgustatud tervisekoridori, mis kulgeb Tähtverest Ihasteni.
• Töötame selle nimel, et iga kodu lähedal oleks valgustatud terviserada.
• Aastal 2011 avame Tamme staadioni tribüünihoone, mis täiendab Tamme staadionit rahvusvahelisteks võistlusteks oluliste tribüünidega ning pakub ka siseruumides sportimisvõimalusi kogu linnarahvale.
• Valgustame täies ulatuses Tähtvere dendropargi suusarajad ning tagame kvaliteetsed sportimisvõimalused suusatajatele, jooksjatele, rattasõitjatele ja teiste alade harrastajatele.
• Koostöös Eesti Maaülikooliga arendame Tähtvere dendro- ja spordiparki.
• Koostöös erasektoriga loome võimalused Tartusse rannavõrkpalli ja rannajalgpalli sisehalli rajamiseks.
• Analüüsime ja korrigeerime Tartu spordijuhtimist ning rahastamist. Jätkame linna esindusklubide ning noorte andekate sportlaste ja tippsportlaste toetamist.
• Alates 2010. aasta kevadest algatame terviseliikumise ürituste sarja “Terve Tartu!”.
• Alustame Tartu jäähalli planeerimist.
• Panustame Aura veekeskuse arendamisse ja jätkame laste ujumisõpetust.
• Viime lõpule Tartu aerutajate ja sõudjate treeningbaasi rekonstrueerimistööd.
• Toetame Tartu nelikürituste jätkamist ning tähistame väärikalt Tartu Maratoni 50. aastapäeva.

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

• Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea koha ning kolme abilinnapea kohad ning linnavolikogu aseesimehe koha.
• Eesti Keskerakond täidab linnavolikogu esimehe koha ja  loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.
• Eestimaa Rahvaliit täidab loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eestimaa Rahvaliidu, Isamaa ja Res Publica Liidu, Erakonna Eestimaa Rohelised ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste Tartu programmidel ning Tartu linna arengustrateegial “Tartu 2030”.

Tartus, 29. oktoobril 2009. aastal

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees

Aadu Must, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Karin Jaanson, Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees

Majanduskriis tegi kooli remondi poole odavamaks

Ajaleht Meie Maa annab teada, et headel aegadel tehtud projekt Leisi kooli remondiks on nüüd ehitamise järku jõudes muutunud poole odavamaks. Kunagi hinnati ehituse maksumuseks 38 miljonit, nüüd vaid 25,4 miljonit.

“Vallale on ehitushindade nii oluline kukkumine tõeliselt suur võit,” kinnitas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Tema sõnul rehkendas vald algselt koolimaja remondiks 38 miljonit, millele lisandunuks veel umbes neli miljonit ujula rekonstrueerimiseks. Nüüd õnnestub kõik tööd ära teha 25,4 miljoni krooniga.

Meie Maa 28. oktoober

Alajõe vallas sissekirjutusega manipuleerimine läks läbi

Jääb üle oodata kuidas ja milline hinnang antakse Reformierakonna liikmel Robert Antropovile, kes kirjutas ka valimiste eel Paldiski linna oma sõpru ja tuttavaid sisse. Samuti elasid Pärnus Martin Helme ja Tiit Madisson paberite järgi ühel elamispinnal koos.

“Loomulikult ei ole valimistel nn surnud hingedega manipuleerimine aktsepteeritav,” ütles Heiki Sibul. Samas ei saa aga vabariigi valimiskomisjon tema sõnul Maalehega nõustuda selles, et Alajõe vallavolikogu valimised tuleks tühistada.

“Puudujääke kehtivates seadustes saab parandada ainult seadusandlikul teel,” märkis Sibul, lisades, et rahvastiku arvestus ei kuulu vabariigi valimiskomisjoni pädevusse.

“Sellest hoolimata oleme analüüsinud ka teisi sarnaseid juhtumeid ning kavatseme teha ettepaneku muuta seadusi nõnda, et probleem saaks lahendatud,” ütles Sibul.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on probleem väga tõsine, kui rahvastikuregistri kannetega hakatakse valimistulemuste mõjutamise eesmärgil teadlikult manipuleerima.

“Selline olukord ei ole kindlasti kooskõlas Eesti põhiseadusega,” tunnistas ta.

Aas juhtis tähelepanu sellele, et kui isik on saanud kellegi poolt hääletamise eest hüvitist, on karistusseadustiku järgi tegu hääle ostmisega.

“Sissekirjutus on niisugusel juhul lihtsalt ettevalmistav samm selleks,” tõdes Aas. Samas saab tema sõnul hääle ostmist tõendada üksnes siis, kui hääle ostja või müüja selle üles tunnistab.

29. oktoober 2009 Maaleht